+ Lõputult süüa

Ma olen ka varem oma blogis söögist kirjutanud (näiteks siin ja siin), aga miskipärast ei ole ma siiamaani maininud Muu Kata'd ("muu" tähendab "siga" tai keeles ning "kata" (prae)panni). 

Muu Kata (netist otsides sisesta "Moo Kata") on Tai buffet, mis on minuteada Korea päritolu ning lahtiseletatult tähendab see (nagu ikka buffet puhul) sellist söögikorda, kus makstakse teatud summa ja süüakse selle eest nii palju, kui sisse mahub. Aga küpsetama peab ise! Keset lauda asub kumer pann, mille tippu asetatakse rasvakuubikud, mis mööda panni alla sulavad, et liha ei kõrbeks. Panni äärtes voolab keev vesi. Valikus on lõputult toorest liha (peale sea ka veis, kana, mereannid), köögivilju, pisut valmistoitu (näiteks kevadrulle) ja puuvilju. Ka muna. Erinevaid kastmeid. Toores liha kuhjatakse buffet-vaagnatelt taldrikutele ning asetatakse lauda jõudes järjest pannile küpsema. Köögiviljad ja muna rändavad keevasse vette. Pea ainult meeles, et kõik, mis ette kuhjatud, tuleb ära süüa, ülejääkide eest tuleb lisa maksta!

Mina ja Mari...

... ning Z'i tiimikaaslased Muu Kata'd õgimas. (Need on päris vanad pildid).

Ka grillimine on Tais populaarne, sünnipäevade puhul või lihtsalt ajaveetmiseks. Kogunetakse näiteks randa, asetatakse istumise alla (päevitus)tekid ning süüakse-juuakse ja vesteldakse koos. Reeglina võtab üks inimene grillimise enda peale, ülejäänud istuvad, joovad õlut, veini või muud meelepärast ning ootavad, kuni uued portsud järjest "lauale" rändavad. Grillitakse mereande - näiteks karpe (mida ma ei söö) ja hiidkrevette (mida ma söön heameelega, eriti mõnus on dippida neid erinevatesse kastmetesse), köögivilju (porgandid, kartulid jms lõigatakse seibideks ja grillitakse ära) ja igasugu muud liha. 

P.S. Ka tänaval grillitud maisitõlvikuid on tõeliselt maitsvad! Pintseldatakse üle võiga, raputatakse peale soola ning pakitakse käepärasesse paberisse.

Read more...

Jaapanlastest

"Kas sulle jääkohv meeldib?" küsis Nariki täna hommikul end uksest välja sättides.

"Jah, muidugi! Palun too mulle ka üks," ütlesin ja suundusin oma tuppa raha järele.

"Veel midagi?"

"Midagi söödavat ka."

"?"

"Ise vaata, ma söön kõike." (Pole tõsi. Koriandrit ei söö. Aga ei viitsinud ka seletada).

Nariki naasis musta jääkohviga (ei mingit (kondends)piima ega suhkurt!) ja võileivaga.

Mõtlesin omaette, et jaapanlased ei ole sellised, nagu taid. Tai oleks toonud mulle ülimagusa cha jen'i ja riisi. Munaga. Lihaga. Millega iganes riisi süüa kannatab.

Paar õhtut tagasi küsis Miyabi mult Eesti spordi kohta. Et milline spordiala meil populaarne on.

"Murdmasuusatamine," vastasin.

"Aga lumelauatamine?"

"Mitte nii väga, meil ei ole mägesid... Aga! Meil on üks sumomaadleja, kes varem Jaapanis elas!"

"Tõesti?" küsis Miyabi ning sisestas google'i otsingusse "Eesti sumomaadleja" (ma vähemalt arvan, et sisestas need sõnad, sest korra vilksatas ekraanil Eesti kaart ja lipp). "Baruto Kai-doo?" küsis ta siis.

"Jah."

"Mhmh, ma olen teda maadlemas näinud. Ta on Jaapanis kuulus, väga tugev mees."

Onju uhke tunne.

Read more...

Banaanidest ja Mai Tai'st

Võimalik, et blogilugejad on seda alati teadnud ja ma teen end nüüd totaalselt lolliks, aga ma avastasin alles hiljuti, et Mai Tai on pärit hoopis Californiast (kuigi peetakse tihti ka Hawaii kokteiliks). Lehitsesin mõned kuud tagasi pärast töö-ööd Seduction'is üht kokteiliraamatut ning sain targemaks. Et aga mina selle kokteiliga esimest korda just Tais tutvust tegin ning see reeglina orhidee-õiega kaunistatud jook mulle ilmselt alatiseks just seda riiki meenutama jääb, siis blogi nime muutma hakka. Kes teab, ehk kolin kunagi Californiasse, on blogi kohe varnast võtta!

Mai Tai'ga on asjalood seega lahendatud.

Banaanidega on pisut keerulisemad lood. Nimelt. Minu banaanide vaimustus vaibus siis, kui mu sõbranna teatas, et leidis kord kodus banaanikokteili tehes ostetud puuviljadest vaglad. Seejärel kinnitas talle üks teine (me ühine) sõbranna, et on samuti Phuketi banaanidest vaklu leidnud. Ning kui tagatipuks mu kolmas sõbrants, kes vahepeal Phuketil tervislikku kraami pakkuvat lounge'i pidas, ka oma vaglaleiud piltlikult öeldes letti ladus, läks banaani-isu ära küll. Pannkooke ei olegi ma enam nii palju järanud, aga banaanipiimakokteilid on niivõrd maitsvad, toitvad ja jahutavad!

Tõele au andes söön siiani Phuketil aeg-ajalt banaanidest tehtavat. Igas Seven Eleven'is müüakse banaanimuffineid ning kuivatatud banaane. Nii maitsvad on! Tuleb lihtsalt loota, et vaklu banaanikraamiga sisse ei söö. "Õnne peab olema", nagu mu isa sel suvel tabavalt pea igas situatsioonis märkinud on.

Et ma eelmises postituses mainisin vanu võlgu, siis pean vajalikuks siin söögi-joogiteemalises postituses märkida, et kuigi mu kirjutatud mõlemad (siin ja siin) "mida ma Tais söön?" on siiani üsna akuraatsed, ei tasu Jeffer Steak'ist salatibaari otsida, seda seal enam ei pakuta. Nüüd on nende menüüs hoopis väga soodsad steigid, mis kahjuks üleliia hästi ei maitse. Ka Mama Restaurant ei paku enam õhtusöögi kõrvale tasuta salatit ega suppi, aga söögid on seal endiselt väga head. Ja ühe müstika olen ka vahepeal ära lahendanud. See oranž vedelik, mida mulle kunagi kohvi pähe pakuti on hoopis taide kuulus "cha jen" ehk jäätee (otsetõlkes "tee külm"), mis valmistatakse musta tee baasil, mis valatakse jääkuubikutega täidetud topsi ning kallatakse üle kondendspiima ja suhkruga. Soojana seda reeglina ei pakuta, aga ju leiti külma tee ülessoojendamine kõige sobilikumaks vasteks mu tookordse "palun üks kuum kohv"-soovi peale.

Read more...

Head isu, pikk inimene!

Eestis on kõik nii pikad ja viisakad. Ma räägin nabade ja kaeladega, silmadeni lihtsalt ei küündi. Ja kõik soovivad head isu. Nii tore. (Tais ei soovi keegi, küll aga küsivad nad ALATI "arroi mai?" ehk "kas on maitsev?", see on neil "head isu!" asemel).

Nahk juba kuivab ja juuksed lendlevad, aga mõnusalt vaikne ja rahulik on kodus olla. Kurb on ka. Ei ole veel hea hakanud, elukas andis liiga kõva sabalöögi, kui ta sealt nurgast välja ronis.

Read more...

Tere tulemast, kõrghooaeg!

Mulle tohutult maitseb siinne Wine Connection'is müüdav Caesari salat. Siiamaani maksin ma selle eest 176 bahti (160 bahti + 10% teenustasu) koos tasuta leivakorviga.

Eelmisel nädalal aga tuli mul sama komplekti eest välja käia tunduvalt rohkem - nimelt 253 bahti! (200 bahti salati eest + 30 bahti leivakorv + 10% teenustasu). Puhvetist lahkudes käisin menüüd uurimas (et ma alati sama sööki tellin, ei vaata ma tihtipeale enne menüüd). "High Season Menu" ("Kõrhooaja menüü") ilutses esikaanel. Hinnad nädalatagusega võrreldes tunduvalt kõrgemad. Tere tulemast, kõrghooaeg!

Ja näeme taas madalhooajal, kallis Wine Connection!

P.S. Kui keegi mulle head Caesari salati kastme retsepti soovitada oskab, oleksin väga tänulik!

Read more...

Saiamaniakid

Eelmisel nädalal selgus, et arusaam, nagu toituks farangid vaid saiast, ei olegi Z'i kiiks, vaid üldlevinud argiarvamus.

Mul õnnestus nimelt osaleda ühele ökoreisifirmale tehtavas fotosessioonis Krabi provintsis (seal on lihtsalt imeilus! Ja imeilselt vaikne!). Sessiooni ajakava nägi ette, et õhtuks Phuket Town'i hotelli ööbima, varahommikust Krabile ja järgmisel päeval samamoodi.

"Kõigepealt sööte õhtusöögi ja siis proovite selga homseks vajaminevaid rannariideid," teatas sessioonipealik ja saatis meid lauda. Õhtusöögiks oli meie kuueliikmelisele seltskonnale tellitud neli ülisuurt pizzat, praetud kanatiibu pealekauba. Ja seda enne rannariiete proovimist ja magamaminemist!

Tai meeskonnaliikmed pugisid samal ajal nurgas Tom Yam'i suppi ja teisi kohalikke hõrgutisi.

Järgmisel hommikul kaeti meile hommikusöögilaud... võileibadest! Õnneks ka pisut puuvilju ja jogurtit, sest olime eelmisel õhtul pizzaorgia järel niimoodi palunud. 

Tai meeskonnaliikmed sõid hommikusöögiks praetud kana ja kleepuvat riisi.

Ja kui ka lõunasöögiks meile jälle võileibu valmistama hakati ja taidele samal ajal Tai toitu kõrvale tõsteti, palusin ma, et kas ka meie normaalset sööki saaks. Ja kujuta pilti, saimegi! Riisi, praemuna ning kana erinevate kastmetega! Ja ka edaspidi lubati meil (võileibade kõrvale) Tai toitu nautida.

Vaid üks venelasest fotosessioonil osalenu jäi ühe kohaliku õhtusöögi järel nälga. Ta nimelt väitis, et on küll kaks aastat Tais elanud, aga valmistab endale alati ise koduseid roogi ning Tai toitu väga ei söö. Vähemalt vürtsikat toitu kindlasti mitte. Täitsa kahju temast!

Ma loodan, et saan lähiajal mõned tehtud fotod ka enda käsutusse ning Krabi ilu oma blogis jagada.

P.S. Ma ei arva enam sugugi, et Tai toit võileibade söömisest tohutult palju tervislikum oleks (valge riis ning rohkes õlis praetud või fritüüritud lihakraam sinna kõrvale), aga vähemalt maitseb hästi ning on kõhusõbralikum ka, kui kuiv sai.

Read more...

Kindlasti tahaks...

Mul oli igasugu huvitavaid mõtteid enne Phuketilt esimest korda koju saabumist. Et kindlasti tahaks... just nende inimestega kokku saada, just neis kohtades käia ja just nende tegevustega tegeleda! Täpsemalt enam meeles ei olegi, sest kirja ma ühtegi mõtet ei pannud.

Nüüd teist korda Phuketilt tulles oli samamoodi. Lisaks inimestele, kohtadele ja tegevustele igatsesin ka eesti toitu. Et kindlasti tahaks süüa... Täpsemalt ei mäletagi, aga kindlasti olid seal nimekirjas kodjuust, tuunikala tomatis, leib, tatrapuder hapukoorega, pelmeenid, isegi kohukesed! Tegelik nimekiri oli kordades pikem, aga täpsemalt ei mäleta, sest kirja ju ei pannud.

Nüüd, enne kui ma Phuketile tagasi lendan, tean ma täpselt, mida ma seal kindlasti teha tahaks. Ma tahan minna randa päevitama, ujuma, snorgeldama. Ma tahan imelise vaatega After Beach restoranis löötida ning oma lemmik-baaris maitsvaid Margaritasid nautida. Ma tahan veel natuke müüa noid pileteid, sest see on nii palju lihtsam töö, kui kiuslikest soomlastest klientide teenindamine suvise Pärnu kesklinna kohvikus. Ma tahan korralikku ja mõnusat tai massaaži ning mäejalami Number 6 restoranis süüa kõike, mida hing ihaldab! Ja mitte just tingimata selles järjekorras. Aga vähemalt olen ma selle nüüd kirja pannud.

Pildil on mu tänane hommikusöök. Just selline, millisest Phuketil vaid unistada võib: Karjala pirukas munavõiga, kodujuust värskete tomatite ja pipraga, must leib juustu, tomati ja tilliga ning must leib munavõi ja vürtsikiluga.

Read more...

Parim ost eales!

Viimasel ajal on ema mulle Skype'i kõnede ajal oma uusi oste tutvustanud. Riisiaurutajat, aasia toidu kokaraamatut jne. Vihjeks sellele, et kui ma koju lähen, võiks tai toitu küpsetada. Olen Zadile maininud, et kui me nüüd ükskord Eestisse sõidame (millal see küll juhtuma saab!?), peab ta tai toitu valmistama. Mispeale tema alati korrutab, et ta ei oska mitte midagi peale kiirnuudlite ja omleti teha! Novot.

Jalutasin ükspäev kaubanduskeskuse toiduosakonnas, ladusin ostukorvi söögimaterjali ning mõtlesin, kust täna õhtuks riisi saaks? Reeglina me nihverdame mõnest kõrvalkorterist. Nendelt, kellel on riisiaurutaja. Meil aurutajat ei olnud ning ühel korral üritas Zad potis riisi keeta, teisel korral mina, tulemus oli mõlemal korral söömiskõlbmatu. Jalutasin siis seal keskuses ja mõtlesin, et kuna me sööme riisi niikuinii iga päev, siis ostan lõpuks selle riisiaurutaja ära! Ostsingi!

Raudselt üks parimaid oste eales! Nende päevade jooksul, kui riisiaurutaja kodus olemas olnud, on Zad IGA PÄEV erinevaid ülimaitsvaid tai roogi meisterdanud! Nüüd küsib mult, mida ma järgmiseks proovida tahan. Väidab, et see on talle esimene kord kõiki neid kohalikke hõrgutisi valmistada, aga ma miskipärast väga kahtlen selles.

Näed siis! Oli vaja vaid riisivalmistamine võimalikult lihtsaks teha ning tai toidud valmivad imeväel! Olen väga rahul! Loodan vaid, et kui ma jälle oma sea ja kartuliga lagedale tulen, leidub ikka mõni sööja ka.

Read more...

Palju 6nne synnip2evaks!

Et ei ole seda arvutit ja netti nii v2ga k2ep2rast, kui tahaks, saadan ma vabariigi aastap2eva 6nnitlused alles nyyd teele.

J22vad v2hemalt veebruari sisse veel. Hip-hip-hurraaa!

Kypsetasin ka. Sealiha ja kartulit, loomulikult. Ja singirulle!

Zad ja ta s6ber p2risid m6lemad, miks neid rulle praetult ei serveerita? Ehk peaks proovima? V6i ehk mitte...

Read more...

T2idetud munad kui luksustoit

On ytlus, et iga algus on raske. Ja kindlasti on raske alustada s88gitegemist pooltyhjas k88gis. Mu uuel korteril on nimelt ka v2ike k88k ja pooltyha all pean silmas seda, et peale gaasipliidi, kylmkapi ja m6ningate n6ude seal esialgu suuremat ei olnud. Olen juurde ostsnud paar panni ning elementaarsed algained nagu sool, pipar, oliiv6li.

Just igasugu s88gikraami nullist soetamine teeb s88gitegemisega alustamise raskeks. Kui juba soolad, piprad olemas, siis nendest j2tkub ju mitmeks korraks! V6i kotit2iest riisist v6i makaronidest, eks. Sel samal p6hjusel tundus esialgu ka t2idetud munade tegemine liialt kulukas ettev6tmine. Vaja oli ju soetada lisaks munadele, sinepile ja majoneesile ka n2iteks s88gis6el, mida mu k88gis ei eksisteerinud.

L6puks said tibud ikkagi valmis! Siin nad on, mu t2itsa enda tehtud t2idetud munad:

Kokku l2ks kogu kupatus maksma (tibusid tuli kokku pisut rohkem, kui taldrikule mahtus) 245 bahti (kaasa arvatud terapipar silmadeks ja tomat nokkadeks, mis on ometi ju k6ige olulisemad elemendid t2idetud munade juures!!!). Annab luksustoidu hinna v2lja kyll. Sama raha eest saab korraliku restoranieine. V6i kahekesi kaks korda riisi syya.

Kui tekib kysimus, miks ma esimeseks s88giteoks just t2idetud munad valisin (k6htu nad ju ei t2ida v6i v2hemalt ei ole ette n2htud neid sellistes kogustes tarbida, et k6ht t2is saaks), siis p6hjus on lihtne! Tegelikult on neid kaks. Esiteks - Zad armus eestlaste j6ululauas verivorstide k6rval (sic!) ka t2idetud munadesse ja et ma uhkustasin, et minagi neid teha oskan, tuli s6na pidada. Teiseks - tegemist on kahtlemata sellise toiduga, mida siit poest valmiskujul osta ei saa, aga mille komponendid ometi lihtsasti k2ttesaadavad ja ma olen t2idetud mune alati arrrmastanud.

T6ele au andes oli tegemist mu teise korraga siin kypsetada. Esimesel korral tegin kotlette praekartuli ja kurgisalatiga. Et aga tulemus v2ga maitsvaks ei osutunud, kirjutan kotlettidest m6ni teine kord. Siis, kui olen emalt meelde tuletanud, kuidas kotletid ilusasti paksuks ja mahlaseks teha (mu omad olid kuivad kribud).

Read more...

Ootamatuim asi, mis ma siin söönud olen...

... on kahtlemata seaaju!

Nägi välja (ja ka maitses!) nagu keedumuna, niiet ma ei osanud üldse kahtlustadagi, et ma parasjagu kellegi aju pintslisse pistan!

Read more...

Phad ka pao...

...on mu lemmiktoit nüüd, kus ma Amena burksi enam ei söö ja tai toidust natuke rohkem tean. Tahtnuks tegelikult hirmsasti postitada listi lahedatest spordialadest, mida ma siin harrastan (et no ei ole ainult üks söömine kogu aeg, ma ikka liigutan ennast ka!), aga hetkel koosneks see list vaid jalutamisest ja ujumisest. Tegelikult Tais söögist mitte rääkida ei ole võimalik, see on väga oluline osa nende kultuurist ja on ülim hoolimise märk pärida, kas oled täna juba (riisi) söönud, pakkuda osa oma toidust, kui keegi söömise ajal juurde jalutab jne. Aga asja juurde - uuendatud söögilist (ehk mida ma siin Tais NÜÜD söön):

Phad ka pao - basiililehtedega praetud kana/veis/siga/krevett. Just niimoodi seda tellida saabki - vastavalt siis "phad ka pao gai/nõõa/muu/kung", serveeritakse koos riisi ning soovi korral praemunaga ("khai daao"). Tuliselt vürtsikas ja ülimaitsev.

Kua king - roheliste piprateradega praetud liha (jällegi saab valida erinevate variantide vahel). Serveeritakse samamoodi nagu phad ka paod. Samuti väga tuline roog.

Phad pet - kollase karriga praetud liha. Serveerimine ikka riisiga. Hääldusega tuleb küll teinekord vaeva näha, sest "pet" tähendab ühtlasi "parti" ("phad" tähistab "praetut") ning mõnikord arvatakse, et ma tellin praetud parti hoopis.

Khai tšiouu muu sab - Omlett sealihaga. Serveeritakse riisi ning vürtsika ketšupiga. Sobib hästi hommiksöögiks.

Keskmise taldriku peale on serveeritud sealiha-omlett ning alumisele phad pet gai.

Nam prik - erinevates variantides vürtsikas kaste, mida süüakse köögiviljade, kala (või kana) ning sticky rice'iga ("kleepuv riis" kõlab eesti keeles eriti koledalt). Köögiviljad ja muu kraam dipitakse kastmesse ning pistetakse suhu.

Som tam - klassikaline som tam on vürtsikas toore papaia salat, aga mulle maitseb hoopis rohkem värske kurgiga tehtav "som tam deeng puu pala", kuhu muuhulgas ka krabi koos sõrgadega sisse uhmerdatakse, aga! ainult maitseks - mitte keegi seda krabi ei söö (üks mu kolleeg kurtis, et ta tahaks seda salatit proovida, aga ei kujuta end ette toda krabi söömas). Serveeritakse koos sticky rice'iga, värske salatiga (kapsas, kurk jne) ning vastavalt maitse-eelistustele kas kala või sealihaga. Ainus toit, mis mind siiamaani piltlikult öeldes nutma ajab, sest on niii vürtsikas!

Ma-muang priiou - toores mango, mida süüakse "ka-pi'ga" ehk vürtsika dipiga (ei leiagi sobivat vastet eesti keeles, "kaste" kõlab liiga lahjalt, ka-pi on tummine). Ka-pi põhikoostisosa on segu, mis võib maitseda nagu kala, aga ka nagu šokolaad (ausõna!). See segatakse chilli, soola ja suhkruga.

Süles kotitäis toore mango lõike ning näppude vahel ka-pi mangoga.

Durian - jaaa, durian on mu teine lemmikpuuvili hetkel toore mango kõrval! Puuviljadega on tegelikult niimoodi, et isud vahetuvad - varem sõin ma näiteks ananassi kogu aeg.

Ja joogiks? Taid reeglina söömise kõrvale ei joo. Juuakse pärast sööki ning reeglina (jää)vett. Mina joon korra päevas jääkohvi (tavaliselt hommikusöögi kõrvale) ning muul ajal samuti vett.

Vahest harva joon ma midagi muud ka - näiteks õlut. Aga seda tõesti harva ja enamasti lahjat, sest no ma elan ju rannapiirkonnas ja ma tõesti ei soovi endale õllepekki.

Eelmisest söögilistist on mu menüüsse jäänud vaid sushi. Eriti meeldib mulle seda nautida buffet-kohvikus Shabushi, kus lisaks sushile ka muud jaapanipärast kraami pakutakse.

Oh, kui palju tervislikum mu uus list näib! Aga justnimelt - NÄIB. Sest TEGELIKULT meeldib mulle pahatihti ka mitte nii tervislikku toitu näost sisse ajada - näiteks pakutakse siin paljudes kohtades jubehead kebabi. Ja no riisi söömine on ju sama, mis saia söömine. Olengi mõelnud, et kui riisisöömist vähendada, oleks juba väga hästi (süüa korra päevas paari korra asemel).

Mõnikord patustan ma ka säilitusainetest pungil kiirnuudlitega. Taide lemmikud nuudlisupid mulle kahjuks ei maitse. Möödunud pühapäeval proovisin aga esimest korda külmi nuudleid (pildil). Soojad on ikka paremad! 

Read more...

5 päeva pildis

Viimased postitused on olnud pildivaesed. Alljärgnevaga parandan seda viga. Pildistasin oma telefoniga üles suvalised 5 järjestikkust päeva. Siin on tulemus:

1. päev:

Selline vaade avaneb mulle mu toa rõdult...

... ja selline mu lemmikpuhvetist nimega Number 6, 

kus valmistatakse väga head kohvi (mis on kohalikes söögikohtades üsna harvaesinev nähtus). Sellelt pildilt saab ka näha, millega ma söömise kõrvale tegelen. Kui ma parasjagu tai keelt ei korda, märgistan flaiereid.

Üks mu totaalseid lemmikuid - küüslaugukana keedetud riisiga! Pildiloleval versioonil on riisihunniku otsas ka praemuna. Siin saab nimelt pea iga tahke Tai toidu juurde lisana praemuna tellida.

Üks neist kohtadest, millele ma töötan ja kus ma ujumas käin - Phuket Beach Club.

2. päev:

Selline kiisu oli mulle Chalongis hommikukohvi kõrvale kaaslaseks. (Chalongis toimuvad mu keeletunnid).

Need sekundiloendajatega valgusfoorid pole mul just erilised lemmikud, kui pehmelt väljendada. Ootetsüklid tunduvad alati kohutavalt pikad. Näiteks 120 sekundit rolleriga lauspäikese käes passida ei ole just kõige meeldivam ajaviide.

Mõnikord jõuan ma isegi randa! Kata Noi, ikka ja jälle.

Nende uute tapjakingadega paistan ma isegi kohalikest (midget nagu ma olen) pisut pikem.

3. päev:

Hiinlastel vahetus aasta jälle. Sel korral pakuti isegi kuldseid draakoneid!

Siin on näide sellest, miks ma pimedas oma telefoniga pilte ei tee. Phuket Beach Club öisel ajal.

4. päev:

Veel üks neist kohtadest, millele ma töötan. Factory.

Mul on kahtlane tunne, et seekordne Hiina uusaasta on jänese oma. Patongi kaubanduskeskus Jungceylon on igaljuhul just nende pikakõrvalistega asustatud.

Promthep Cape - et päikeseloojangut sel korral pildistada ei saanud (ilm oli pilves), jäädvustasin hoopis elevante ja turiste.

5. päev:

See tänav on minu teine kodu. Saage tuttavaks - Soi Bangla!

Read more...

Jäätis ja välgumihkel (ehk This is Thailand. Part 3.)

Arusaadav, et taidel ei ole sõna, mis tähistaks jõule ning nad kasutavadki väljendit "christmas" - siin on budism ju. Aga asjaolu, et ka näiteks jäätis on lihtsalt "ice cream", tuli mulle üllatusena. Ja välgumihkli kohta ütlevad nad hoopiski fire check! "Fire" tähistab siis tuld ning "check" seda heli, mida välgumihkli süütamine esile kutsub.

Järgmisel kolmapäeval alustan tai keele kursustega ning ilmselt ootab mind ees üks põnev ja veelgi üllatusi pakkuv teekond.

Minu taistumine on ilmselge - ostsin oma esimese valgendava produkti (mu nina ja ülahuule vaheline piirkond on miskipärast päikesele ülitundlik ning muutub päevitades ülitumedaks) ning maitsesin esimest korda elus prussakaid! Küll mitte neid kõige suuremaid, aga mõned väikesed mutukad rändasid mu makku küll. Maitsel ei olnudki midagi viga - need olid fritüüritud ja maitsestatud ning maitsesid nagu soolased (kartuli)krõpsud. Ilmselt annab niimoodi prepareerides pea iga asi söödavaks muuta.

Read more...

Amena Burger...

... on parim öine/varahommikune burger Phuketis. Võib-olla isegi üldse parim burger, mida ma eales söönud olen. Kohalik burksiputka avatakse umbes südaöö paiku ning suletakse päikesetõusul. Putka ise näeb välja selline:

Ja see on Amena juustuburger (sai pealt krõbe, seest pehme, kotlet samuti, lisaks juust, salat ja ohtralt imemaitsvaid kastmeid):

HIND: 60 bahti

Ma räägin nüüd söögist. Vastan küsimusele "mida sa seal Tais sööd?" Ja ei, mitte ainult burgereid.

Suussulavaimad hommikusöögid pistan ma põske Sandwich Shoppe'is. Tegemist on hubase ja euroopaliku puhvetiga, kus serveeritav omlett (paari vürtsika kotleti ning paari röstsaia viiluga) on ülihea! Ja kohvi (reeglina on mu valikuks küll cappuccino) oskavad nad ka teha! Tais on nimelt üsna keeruline maitsvat kohvi leida.

HIND: 200-... bahti (oleneb omletilisanditest ja kohvivalikust)

Lemmikud lõuna- ja õhtusöögid, söögikohad ning -poed on:

Fried rice with chicken (taldrikul alati koos mõne värske kurgi viilu ja laimitükiga), mida pakutakse igas kohalikus söögikohas.

HIND: 35-... bahti (oleneb kes* ja kus sööb)

Sushi. Imemaitsvalt ja imeodavalt?! Jah, palun! (Seda muidugi juhul, kui eelistada turgu ja/või toidupoodi. Jaapani restoranis Fuji tuleb sushi eest tunduvalt rohkem maksta).

HIND: 5-10 bahti tk

Kanavardad. Minu erilised lemmikud on paneeritud-fritüürit ud, kanafileega täidetud vardad. Väga hästi maistevad aga ka sellised:

HIND: 5-15 bahti tk

Jeffer Steak. Patongi kaubanduskeskuses Jungceylon asuvat puhvetit külastame kolleegidega ühel põhjusel: salad bar! (Tegelikult ei teadnud ma enne käesolevat blogisissekannet selle söögikoha nimegi, sest ütleme alati "Lets go to salad bar!" ja kõik saavad aru, millest jutt). 99 bahti eest võib süüa nii palju, kui sisse mahub ning pakutavaks kraamiks on erinevad köögiviljad, salatid, makaroniroad, supid, puuviljad ja magustoidud.

HIND: 99 bahti

Mama Restaurant. Seda Katal asuvat söögikohta külastasin pidevalt (nagu nimigi ütleb, haha!) koos oma emaga. Alates kella 18-st pakutakse tellitava söögi kõrvale tasuta salatit ja suppi. Atmosfäär on mõnus, teenindus sõbralik ja toidud maitsvad.

Seven Eleven & Family Mart. Neist kioskitest ostetav kraam moodustab suure osa mu menüüst. Nimetatud poekesi leidub siin iga nurga peal ning need on avatud 24/7. "Menüüs" on kõike alates pulgakommidest lõpetades nuudli- ja riisiroogadega. Ja ka näiteks njämmad juustu-vinku ja juustu-singi croissantid:

HIND: 23 bahti

Kui aga jookidest rääkida, siis seda hirmu, mis mul Eestis oli, et tarbisin liiga vähe vedelikke, siin ei ole. Vett kulub korralikes kogustes ning kohati tundub, et ma olen siin mõne kuuga ära joonud rohkem, kui kogu Eestis elatud aja jooksul...

** HIND: 10-... bahti (oleneb pudeli suurusest)

... Coca-Colat! Just! Ilmselt on suhkruvajadus nii suur, sest Eestis mulle isegi ei maitsenud see jook. Viimasel ajal haarab käsi aga üha sagedamini šokolaadipiima järele.

HIND: 10-44 bahti (oleneb pudeli suurusest)

Ja magustoiduks? No loomulikult banaanipannkook!

HIND: 30-40 bahti

*Taidele kehtib reeglina üks (odavam) ja farangidele teine (kallim) hind.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.

Read more...