Keelt tuleb õppida!

Mu Chalongis elav eestlasest sõbranna muljetas, et nägi hiljuti poes pealt tüüpilist olukorda, kus taist klienditeenindaja ja venelasest klient üksteisest kuidagi aru ei saanud (venelane rääkis vene keeles, tai üritas inglise keeles vastu seletada). Olukorra lõpplahenduseks oli venelane vene keeles nähvanud: "Keelt tuleb õppida!"

See on ehe näide sellest, miks MA EI TAHA seda keelt õppida. Selliste inimestega ei sooviks ma suhelda ka siis, kui mul keel suus oleks. Põhjus, miks MA TAHAN on samas imelihtne - see rahvus on Phuketi olevik ja tulevik ja hea raha teenimise eesmärgil läheb vene keelt vaja.*

Olen praeguseks omandanud niipalju, et suudan venelastele selgeks teha, mida mu poolt pakutav "самую крутую вечеринку" endast kujutab, kus toimub ja palju maksab. Eelmisel nädalal müüsin ka esimesed piletid venelastele. Eks nüüd tuleb muudkui edasi õppida ja rohkem müüa...

Keelerindelt veel niipalju, et huvitav oli Facebook'i kaudu avastada, kuidas erinevast rahvusest inimesed inglise keelt valesti kasutavad ainult seetõttu, et nende emakeelest lähtuvalt on kõik korrektne. Näiteks kirjutas mu tai sõber "family" ("perekond") asemel "famiry", sest taidel on teadupärast komme r-tähte l-na hääldada ja mu soomlannast sõbranna kirjutas "beautiful" ("ilus") asemel "peautiful" sest soome keeles hääldatakse tugevaid konsonante nõrkadena. Ma ise pean pidevalt inglise keele puhul sõnade kokku- ja lahkukirjutamise üle vaatama, et veenduda, kuidas kirjutatakse näiteks "midday" ("keskpäev") ja "nighttime" ("öine aeg"). Kusjuures! Ka "night time" on korrektne ja tähendab "öösel". Elukestev õpe, ma ütlen.

Eelmise nädala lõpus, kui ma vene poistele pileteid müüa üritasin, viskasid nad minu jutu vahele nalja, et piletihinna sees on ka tüdrukud! "Jah! Striptiis ja šašlõkk!" viskasin ma vastu.

*Mitte ainult Phuketil! Venelasi jagub igale poole, ka Eestis on jätkuvalt paljudele töökohtadele kandideerimise tingimuseks vene keele oskus.

Read more...

Parim küsimus tai keeles

on: "Mai mai mai?"

Ehk eesti keelde tõlgituna: "(See) Ei ole uus?" (mai - eitus; mai - uus; mai - küsimärk).

Read more...

Pood pasa Thai dai mai?

Pealkirjas olevat küsimust esitatakse mulle üsna tihti (see tähendab "kas sa räägid tai keelt?") ja enamasti vastan ma sellele naljaga pooleks "mai pood" (ei räägi) või "mai dai" (ei oska). Naljast on samas asi kaugel, sest kuigi ma suudan lihtsamad vestlused tai keeles maha pidada, siis taikeelsetest telesaadetest-filmidest ikka naljalt aru ei saa. Või kui mu kohalikud sõbrad omavahel vestlevad...

Niipalju olen ma aga vahepeal targemaks saanud, et lisaks sellele, et siin "r"-i asemel öeldakse "l", on ka tähti, mis lihtsalt sõnadest ära jäetakse. Ühe "l"-i ärajätmise näite ma juba eelnevalt tõin, aga kui veel mõni näide lisada, siis "kala", mis peaks tai keeles "plaa" olema, on kõnekeeles "paa" ("ba" aga tähendab ühtlasi hullu), "glab baan", mis tähendab "koju tagasi minema" muutub aga "gab baan'iks", mis tegelikult tähendab "koos koduga" ("gab" - "koos", inglise keeles "with"). Ka "r"-i, kui seda just "l"-iks ei muudeta, suhtutakse üsna laisalt. Näiteks "gra-pao", mis tähendab (käe)kotti, on kõnekeeles "ga-pao" ning "sokaprok", mis tähendab segadust/korralagedust/mustust on "sokapok".

Kõrvalepõikena mainin, et toosama "sokapok" on üks mu lemmiksõnu tai keeles, sest see kõlab nii armsalt! Teised lemmikud on:

* Pam nam-man (bensiinijaam);

* Nok-huu (öökull);

* Meng-mum (ämblik).

Ilmselt võiksin ma veel ja veel tuua näiteid tollest mugavast kõnekeelest, aga mu jutu mõte on see, et koolis keele õppimine ei taga veel kohalikest arusaamist. Tuleb lihtsalt kuulata, küsida ja rääkida.

Õnneks on ka üht-teist, mis selle keele õppimise lihtsamaks muudavad. Näiteks asjaolu, et sõnad ei muutu neljateistkümne erineva käände järgi. "Khun" ehk "sina" on ALATI "khun". Kui võrrelda eesti keelega, siis:

1. Chan rak KHUN - ma armastan SIND;

2. Chan hai KHUN - ma annan/ulatan SULLE;

3. Chan pbai gab KHUN - ma lähen koos SINUGA.*

(*inglise keeles "I GO with you")

Samuti ei muutu sõnad ka näiteks minevikus (ei ole nagu inglise keeles, et "go-went-gone" jne), kasutatakse lihtsalt täpsustavaid sõnu, näiteks "Chan PBAI gab khun mõa-wan" - "I WENT with you yesterday". Ka ei ole sõnadel sugu (nagu saksa ja vene keeles), jumal tänatud!

Ja veel - meie, eestlased, oleme eriti õnnelikud, mis puudutab tai keele õppimist, sest meil on "Õ"! Ka tai keeles on "õ" ("nõng" - "üks", "põan" - "sõber", "sii-lõang" - "kollane" jne), mida nii mõnigi rahvus hääldada ei oska (vt ka meie naljad soomlaste üle, et "ütle õpetaja!" ja soomlane ütleb "opetaja").

Kahjuks on neil aga ka "ng", mida nad kasutavad osade sõnade alguses ning mida MITTE KEEGI peale taide korralikult hääldada ei oska. Näiteks "madu" on "nguu" ja "raha" on "ngõn".

Read more...

Kanom

Laen nüüd selle pika jutu vahelduseks ka kolm pilti üles:

 

Vot just niimoodi - sõbra rolleri ja jala abiga - saab kütusest tühjaks kulutatud rolleri bensiinijaamani veeratada. Variant oleks muidugi ka käekõrval lükata, aga no jalavaev jne.

Need on pissivate sipelgate kestad. Ehk siin Tais on siuksed puude peal elavad "pissivad" sipelgad, et kui näiteks mõnest alleest läbi sõita, kus neidsamu sipelgaid rohkelt elutseb, võib hetkeks tunduda, et vihma sajab. Ja need siin pildil, minu maika küljes, on tõepoolest kestad, mitte elussipelgad. Nimelt vahetavad nad samamoodi kuube nagu näiteks maod. (Mis tuletab mulle meelde, et ma olen selle nädala jooksul kaks korda madu näinud - korra kohalikus välipuhvetis ning korra sõiduteel, kus ma ta rolleriga peaaegu alla oleks ajanud. Taide arvates toob mao nägemine head (raha)õnne - mul peaks seda nüüd jaguma).

 

Ja selle pildi laen ma siia lihtsalt sellepärast, et see on nii toredalt klišee - et läksin Taisse ja tegin kohaliku lipuga pilti!

P.S. "Kanom" tähendab tai keeles magustoitu, aga mu sõbrad kasutavad seda sõna ka igasuguste snäkkide puhul (ehket jäätis ja kook on kanom, aga samuti ka näiteks sihvkad ja kartulikrõpsud). Ma pean veel kirjutama sellest tai keelest, see on ikka päris müstiline, kuidas üks ja sama sõna erinevaid asju tähendab (taide enda meelest ei ole muidugi tegemist sama sõnaga, sest hääldus on ju hoopis teistsugune) ning kuidas sõnavara kõnekeeles veelgi väiksemaks muudetakse. No näiteks ei hääldata põhimõtteliselt mingeid tähti sõnades ning selle tulemusena tähistab sõnu "kana", "kaugel" ja "lähedal" üks ja sama sõna "gai". (Tegelikult peaks "kana" olema "gai", lähedal "glai" ning kaugel "glaai". "L"-i lihtsalt ei hääldata). Õnneks on konteksti järgi enamasti aru saada, millist sõna parasjagu kasutatakse ning lisaks öeldakse "lähedal" mõnikord topeltsõnana, ehk mitte "gai" vaid "gai-gai".

Read more...

Chan ki-kiad!

"Kirjuta siis ikka blogisse ka midagi... kui juba pidama hakkasid," tuletas isa mulle ükspäev Skype'is meelde, et ma ei ole tuhat aastat siia ühtegi sissekannet teinud. Ehk teisisõnu "kui midagi teed, siis tee korralikult ja kui korralikult ei tee, siis ära tee üldse" (jällegi mu isa õpetussõnad, mida ma olen kuulnud niikaua, kuni end mäletan). Eksole - kui juba pead, siis pea korralikult. Aga just sel samal põhjusel ei ole ma siiasamma tuhat aastat ühtegi sissekannet teinud. Sest korralikult ei ole viitsinud ega tahtnud (tahaks hirmsasti öelda "ei ole aega olnud", aga see ei oleks tõsi) ning lohakalt ka ei tee. Keegi võib nüüd imestada, kuidas kahe lause ja kolme pildi üleslaadimine nii hirmus pingutus on? Aga see keegi ilmselt ei tea, mida tähendab "kui midagi teed, siis..." Selle asja nimi on OCD ehk obsessiiv-kompulsiivne häire ja ma kahtlustan, et mind see natuke vaevab. Kes on näinud sarja "Monk", saab aru, millest ma räägin. Kes ei ole, siis... No - mul peab näiteks kodus kõik millimeetripealt paikasätitud olema ja ma saan alati aru, kui keegi on mu toas midagi liigutanud või koristanud jne. Kui konkreetsem näide tuua, siis näiteks oli mul kooliajal kodus kohati väga raske õppida, sest mind võis keset mõne õpikupeatüki lugemist hakata kohhhutavalt häirima tõsiasi, et raamaturiiulis pole raamatud pikkuse järjekorras reastatud. Tõusin siis, sättisin paika, ronisin tagasi õpiku taha ning püsisin seal täpselt niikaua kuni järgmine detail häirima hakkas. Mul on tegelikult palju, palju selliseid näiteid tuua ning mõned neist võivad kõlada lausa absurdselt (no näiteks ma sätin isegi musta pesu mustapesukorvi niimoodi, et ilus oleks!), aga ma arvan, et olen juba praegusega tõestanud, et olen väheke veidrik. Ehk siis alguse juurde tagasi tulles - isegi, kui ma kirjutan kaks rida ning laen üles kolm pilti, nõuab see minult ehk suuremat pingutust, kui kelleltki teiselt. Sest kõik peab koma, kriipsu ja reavahe täpsusega ilusasti vormistatud olema. Ja kui ei ole, siis hakkab mul pea ringi käima... Sellised lood.

Mind on lohutatud, et üldjuhul see OCD aastatega leevendub ja noh, ma juba täitsa suudan murtud küünega uksest välja astuda, ilma et mind tohutult häiriks, et see üks küüs ülejäänud üheksaga identne välja ei näe. See on tegelikult ka puhtpraktiliselt mittehäirivaks kujunenud, sest kui ma juba küüsi viilima hakkan, siis kulub selle tegevusega ühele poole saamiseks terve igavik. Seesama "kui midagi teed, siis tee..." ehk et ma tihtipeale ei tee pigem üldse. Ma proovin nüüd oma blogis vähemalt selle juba paar kuud "ära tee üldse" variandi välja vahetada kasvõi poolkorralikult tegemisega. Vastasel juhul tuleb mul taluda oma täditütre roppe sõnumeid, mis ta mulle paari viimase päeva jooksul feissbukki postitanud on (mille sisu on viisakalt väljendades olnud selline, et kui mina blogi ei pea, siis tema minu tegemistest ka ei tea ning pidevalt minu kohta pärivale vanaemale tahaks ometi korraliku vastuse anda!).

P.S. Enne selle postituse vormistamist mõtlesin ma ka sellele, milline on olnud see õpetus, mille ema mulle ajusoppi istutanud on. Esimene, mis mulle meelde tuli, võiks kõlada umbes selliselt: "kui sa näed, et keegi millegi kallal rassib ning vaeva näeb, siis ära vahi lihtsalt pealt, vaid paku viisakalt abi!" (päris tsitaadina pole ema seda kunagi sõnastanud, on seda tõde lihtsalt erinevates olukordades, kus ma mühakana pealt vahtinud olen, meelde tuletanud).

P.P.S. "Chan ki-kiad" tähendab tai keeles "ma olen laisk".

Read more...

Pood Pasa Thai*

*ehk "Learn to Speak Thai" ehk "õpi tai keelt". Pood Pasa Thai laiutab mu tai keele õpiku peal ja otsetõlkes tähendab see "räägi (pood) tai (Thai) keelt (pasa)". Kusjuures "pood" hääldatakse kui "puud", aga et ma õpin tai keelt läbi inglise keele, on ka kõik õpikus olevate sõnade tähendused inglise keele hääldust arvesse võtvad.

Mis ma siis teada olen saanud?

1. Seda, et sõnu "tulema", "hobune" ja "koer" tähistab tai keeles üks ja sama sõna, milleks on "ma". Vastavalt hääldusele muutub ka tähendus.

2. Seda, et kohalikud kasutavad omavahel suheldes nii palju slängi ja lõikavad kõik laused nii lühikeseks, et mul on tunne, et ma ei hakka eales mõistma, millest juttu on. Näiteks küsimus "Kuhu sa lähed?", mis korrektses tai keeles on "Khun (sina) bpai (lähed) tee-nai (kuhu)?" lüheneb igapäevasuhtluses lihtsalt küsimuseks "bpai nai?"

3. Seda, et Phuketil (aga ka mujal lõunas) taid "r" tähte ei häälda, teadsin ma juba varem. Aga ikkagi on imelik, kui koolis õpetatakse "arroy" (maitsev), "roy" (sada), "farang" (mitte-tai) jne, aga kohalikud ütlevad (ja ka kirjutavad!) rahuliku südamega "alloy", "loy" ja "falang". Üks mu kolleeg teatas mulle isegi, et talle lihtsalt ei meeldi see "r"! Hehe.

Igaljuhul raskelt tuleb see tai keel, aga mul on hea meel, et keelekursustele läksin. Tean ka nüüd, et tänaval kuulmise järgi õpitu võib rääkijast lihtsalt lolli mulje jätta. Näiteks ei ole mu varem kasutatud "tänan, ei" mitte "meao kha", vaid hoopis "mai (eitus) ao (tahtma) kha (viisakusväljend)" ning number 6 ei ole mitte "hop", vaid "hok".

P.S. Mu läpakas on endiselt pilditu, homme viin parandusse, aga otsustasin mõned read sellest hoolimata võõras arvutis kirja panna. Sisestasin Google'i otsingusse "Estonian alphabet" ning tegin täpitähtedest copy-paste. Ajakulu küll, aga vähemalt on lihtsam teksti jälgida.

P.P.S. Pean möönma, et eesti keeles kasutatakse ikka tüütult palju neid täpitähti!

Read more...

Pop-gan mai!*

Et mu armas ryperaal keeldub juba m6nda aega pilti ette v6tmast, olen ma sunnitud kasutama v66rast arvutit, kus puuduvad t2pit2hed. Seega lykkuvad edasised blogipostitused pisut edasi... Viin oma v2ikese valge esimesel v6imalusel parandusse ja siis juba pikemalt keele6pingutest ja muust.

*ehk "see you again!" ehk "j2llen2gemiseni!"

Read more...

Jäätis ja välgumihkel (ehk This is Thailand. Part 3.)

Arusaadav, et taidel ei ole sõna, mis tähistaks jõule ning nad kasutavadki väljendit "christmas" - siin on budism ju. Aga asjaolu, et ka näiteks jäätis on lihtsalt "ice cream", tuli mulle üllatusena. Ja välgumihkli kohta ütlevad nad hoopiski fire check! "Fire" tähistab siis tuld ning "check" seda heli, mida välgumihkli süütamine esile kutsub.

Järgmisel kolmapäeval alustan tai keele kursustega ning ilmselt ootab mind ees üks põnev ja veelgi üllatusi pakkuv teekond.

Minu taistumine on ilmselge - ostsin oma esimese valgendava produkti (mu nina ja ülahuule vaheline piirkond on miskipärast päikesele ülitundlik ning muutub päevitades ülitumedaks) ning maitsesin esimest korda elus prussakaid! Küll mitte neid kõige suuremaid, aga mõned väikesed mutukad rändasid mu makku küll. Maitsel ei olnudki midagi viga - need olid fritüüritud ja maitsestatud ning maitsesid nagu soolased (kartuli)krõpsud. Ilmselt annab niimoodi prepareerides pea iga asi söödavaks muuta.

Read more...