Jäätis ja välgumihkel (ehk This is Thailand. Part 3.)

Arusaadav, et taidel ei ole sõna, mis tähistaks jõule ning nad kasutavadki väljendit "christmas" - siin on budism ju. Aga asjaolu, et ka näiteks jäätis on lihtsalt "ice cream", tuli mulle üllatusena. Ja välgumihkli kohta ütlevad nad hoopiski fire check! "Fire" tähistab siis tuld ning "check" seda heli, mida välgumihkli süütamine esile kutsub.

Järgmisel kolmapäeval alustan tai keele kursustega ning ilmselt ootab mind ees üks põnev ja veelgi üllatusi pakkuv teekond.

Minu taistumine on ilmselge - ostsin oma esimese valgendava produkti (mu nina ja ülahuule vaheline piirkond on miskipärast päikesele ülitundlik ning muutub päevitades ülitumedaks) ning maitsesin esimest korda elus prussakaid! Küll mitte neid kõige suuremaid, aga mõned väikesed mutukad rändasid mu makku küll. Maitsel ei olnudki midagi viga - need olid fritüüritud ja maitsestatud ning maitsesid nagu soolased (kartuli)krõpsud. Ilmselt annab niimoodi prepareerides pea iga asi söödavaks muuta.

Read more...

Kas jõul on 24. või 25. detsembril?

Enne pühi sai erinevatest rahvustest kolleegidega vaieldud, et millal need jõulud õigupoolest on (ehk millal on see päev, kui istutakse perega pika laua taha kokku, süüakse jõulusööke ning jagatakse kingitusi). Pea kõik raiusid mulle kui ühest suust, et 25ndal. Nojah. Kangele eestlasele kohaselt istusin mina koos teiste rahvuskaaslastega pika laua taha ikka 24nda õhtul. Nautisime verivorsti, kartulit, sealiha, kõrvitsasalatit, ahjusooja leiba, värsket pasteeti, piparkooke ja mida kõike veel! Ainult kliima oli nagu jaanipäev oleks.

Ja ma ei saa mainimata jätta, et imekombel jõudis jõuluvana ka minu juurde! Mul on nüüd külmkapp Eesti shokolaadi, piparkooke ja juustu täis ning sahtlis laiutab euromüntide stardikomplekt. Aitäh, khap khun kha!

Read more...

Päike, kus sa oled?

Ikka sajab. Tänagi. Nüüd ma näen, mida üks kohalik mu esimesel siinoleku päeval lennujaamas mõtles, kui ta teatas, et "tänavu on kehvad ilmad." Ootasin siin pikalt päikeselist päeva, et juukseid värvida (no et ilusasti pleegiks ja puha - need read pole mu juuksurile mõeldud!) ning kui see siis lõpuks juhtuski, jooksin poodi, ostsin värvi ning värvisin esimest korda elus ise! Tulemus jäi piiisut kollakas, aga küll see järgmiste päikeseliste päevadega paraneb. Kui need millagi saabuma peaksid...

Märgade ilmade kiuste õnnestus meil aga üks korralik kuus ööd kestnud rannapidu maha pidada:

(Photos by Carl Edwards)

Read more...

Long Live The King!

Taide eelmise nädala suurimaks staariks oli aga kahtlemata kuningas Bhumibol Adulyadej, kes sai pühapäeval 83-aastaseks. Terve Taimaa tähistas seda suursündmust. Kõik baarid-klubid olid sel päeval suletud ning alkoholimüük keelatud (mis meie mõistes ilmselt tähistamisega just eriti hästi kokku ei kõla, eksole).

See, et taid oma kuningat väga armastavad ja austavad pole saladus kellelegi, kes siin käinud on. Ja kui asjaolu, et kuninga pilte leidub igal pool, on igale turistile arusaadav, siis näiteks kohustus kinos enne filmi algust kuninga auks püsti tõusta (peale treilereid ja enne filmi, kui hakkab mängima videoklipp kuninga elust), võib esialgu pisut veider tunduda. Mõned päevad tagasi sai aga mu kolleeg kohalikult pahandada selle eest, et ta ühe mündi maha viskas (põhjendades seda kenstaka vabandusega, et tal polnud taskuid, kuhu seda pista). Nimelt on iga Tai paber- ja metallraha peal kujutatud kuningat ja selline teguviis on kohalike meelest jäme ja (kuningat) solvav.

Read more...

minimii, minimii!

Kui eelmise hooaja üks suurimaid läänest saabunud tõmbenumbreid oli Boy George, kes paljude üllatuseks mikrofoni haaramise asemel end hoopis DJ-pulti sättis, siis eelmisel nädalal jooksid mu kolleegid Bangla tänaval üksteise juurde, hõikudes: "Mini-Me, Mini-Me, did you see him?" Ja tõepoolest, Austin Powersi filmidest tuntuks saanud näitleja Verne Troyer iskiklikult kruiisis oma sõiduriistaga (ei suuda seda kuidagi täpsemalt nimetada) mööda Patongi tänavaid.

Ta on kusjuures tunduvalt pisem, kui ma eales osanuks arvata...

Read more...

Loi Krathong (ja peatage maailm!)

Esimese nädala sisse on mahtunud kolm kolimist, kuhjaga vihma*, igasuguseid tööalaseid segadusi ja sebimisi, kuhjaga vihma, kinos külmetamine (soe soovitus - ÄRA MINE vaatama filmi "Skyline" - halvim filmikogemus eales), kuhjaga vihma... aga ka Loi Krathong festival. Taevasse lennutati tuhandeid armastus(või õnne)õhupalle ning vette saadeti imelised ujukid, mida ehtisid küünlad ja viirukid ning millesse topiti ka raha. Nimetatud rituaal peaks väidetavalt pattudest puhastama. Vihmasadu räsis ilusat üritust omajagu - küünlad ja viirukid kustusid, laadalised ja esinejad pidid pidevalt end ja oma asju kokku- ja lahtipakkima.

* Päris huvitav oleks näha, milline üks vihmakuhi välja näeb!?

Read more...

Mai Tai. Vol 2.

Olen tagasi. Phuketil ja blogis. Lühikesi postitusi seekord ei luba. Kirjutan täpselt niipalju, kui hing ihaleb, aga üleliigset ballasti püüan siiski vältida.

Päikest näitas saar mulle täna vähe, pakkus hoopis (vihma)pilvi. Õnneks on ilusaid inimesi ja ilusat muusikat:





Aitäh!

Read more...

15.11 - 16.11 RIX-TAS-KUL-HKT

"Djevotška, mida te juua soovite?" (no üle esimese sõna ei mõistnud lihtsalt, aga et stjuuardil oli joogikäru ees, oli küsimuse sisu ilmne).

"Vada," teatasin.

Stjuuard valas mulle Coca Colat.

Hiljem kuulsin kõrvalistuvat meest kasutamas väljendit "vaditški". Ja see võlusõna aitas, vett ta sai.

Kui väike arusaamatus välja arvata, siis saan Uzbekistan Airlines'ile küll vaid kiidusõnu jagada, korralik lend-teenindus-söök oli. Minu negatiivsed eelarvamused nimetatud lennufirma igaljuhul purustas.

Read more...

12.11 - 13.11 RIX-TAS-KUL-HKT

Mkm - ei maandu ma Phuketil 13ndal novembril teps mitte, hoopis 16ndal. Põhjuseks asjaolu, et lend marsruudil Tashkent-Kuala Lumpur tühistati ning järgmine parim variant õnnestus mul leida 15ndaks kuupäevaks. Pikki närvilisi päevi hiljem. Broneerimisfirma airtickets24.com (kelle kaudu RIX-TAS-KUL broneerisin) ei suutnud nimelt KAHE NÄDALA jooksul ühtegi mõistlikku alternatiivi välja pakkuda ning lõpplahendusena otsisin-ostsin ise teisest broneerimisfirmast uued piletid ja lükkasin KUL-HKT lennu edasi. Nüüd tuleb veel kõigest poolteist kuud (mhmhh!) esimesest bronnifirmast raha tagastamist oodata.

Read more...

15.06-16.06 HKT-MUC-RIX-TLL

Kodujuust, siit ma tuleeen!!!

Read more...

Kossivaras vesi

Songkran õgis ühe paari mu plätusid. Veesõjast hiilgaslikuks lombiks moondunud tänavail ligunesid varbavaheplätud lihtsalt lahti.

Paar hommikut tagasi Karoni randa jalutama ja sörkima minnes jäin ilma teisest paarist. Jätsin kossid ilusasti ühe rannatooli kõrvale, et hiljem lihtsam leida oleks. Sörgilt naastes ei asetsenud rannatoolid aga sugugi sama riba peal, kus varem. Seal laiutas hoopis vesi. Ja mu plätud? Läinud koos lainetega!

Read more...

Phuketi kaart

Juhul, kui keegi ei viitsi Google Maps'i sahistama minna, siis lisan väikese kaardi, mille peal on näha põhikohad, millest blogis juttu - Chalong (kaardil Chalongi sadam ja tempel), Kathu ja Patong (kaardil Patongi rand).

P.S. Enamus siin saadaolevaid kaarte on just sellised paari põhiteega märgistatud üllitised. Kolm korda võib arvata, kui lihtne nende järgi orienteeruda on! Regio meeskonda oleks siia vaja.

Read more...

Tilk-tilk näib, varsti sadu käib!

See pole mitte juhuslik, et ma nüüd usinalt oma blogi täiendanud olen. Siin nimelt sajab! Juba teist päeva järjest. Eile, tõsi küll, olid väikesed pausid ka, aga täna on terve päeva lahistanud. Siiani on vihmahooaeg tähendanud seda, et korra ööpäeva jooksul (enamasti õhtul või öösel) laksib pooleks tunniks paduvihma ning pärast seda on kõik jälle kuiv ja soe. Aga nüüd... Homseks paluks Päikest, aitäh!

Seniks lahutan oma meelt ühe suurepärase talendisaate võitjaga, kelle finaaletteaste taustalugu on insipreeritud ühest kuulsaimast vihmaloost "Singin' In The Rain".

Read more...

Ämbliknaine

Ühel hommikul avastasin ma koju (Kathule) jõudes, et olin oma koduvõtmed sõbranna juurde unustanud! Oeh. Tagasi Patongi (kus sõbranna elab ja nüüd ka mina) sõita polnud aga mingisugust soovi. Ja paraku ei istunud ka esimese korruse ruumis, kus üüri makstakse ja kõiki muid korteriga seonduvaid küsimusi lahendatakse, mitte kedagi. Kellaaeg oli selline, et varajased tegelased olid juba ärkvel ja/või tööle läinud, aga paljud inimesed veel magasid.

Lõpuks otsustasin oma naabrite uksele koputada (mu kõrval elas noor asiaatidest paar). Paari unine meespool kuulas mu mure ära ning lasi tuppa. Unisele naispoolele avanes aga järgmine vaatepilt: blond tsikk ilmus eikusagilt ning kadus... eikusagile! Tegelikult kasutasin naabrite rõdu selleks, et oma rõdule ronida ning rõduukse kaudu tuppa pugeda. Hea, et uks lahti oli.

Read more...

Kuidas juua shotte?

Kindlasti ei ole mul kõik naljakad ja/või kummalised seigad meeles, aga igal õhtul imestasin ma mõne uue shotijoomise juurde käiva rituaali üle.

- Näiteks keeratakse tühjad shotiklaasid leti peale ümber.

- Või koputatakse tühja klaasiga kolm korda vastu letti.

- Või kui prantslastele selgitada, milleks meil sool ja laim leti peal on (tekiila peal ette näidates), siis joovad nad raudselt ka kõik ülejäänud shotid soola ja laimiga (shotialuse peal on lisaks tekiilale must Sambucca, Jägerbomb ja erinevad viinashotid).

- Kõige lõbusam oli jälgida aga nii umbes 7 kutist koosnevat seltskonda, kes ostsid 10-se shotialuse ning mängisid IGA shoti peale mündimängu. Ja igakord jõi shoti ära KAOTAJA! Mäng ise seisneb selles, et kõigil on käes üks münt ning iga ringi alguses tuleb kas tühi või mündiga käsi lauale asetada. Seejärel pakuvad kõik, mitu münti laual on. Kuidas valestipakkujad mängust välja jäid, ma enam ei mäleta, küll aga mäletan, et iga shoti peale mängiti täpselt nii mitu ringi, kui palju mängijaid mängus oli. Lühidalt: 7 mehel kulus 10 shoti joomiseks praktiliselt terve õhtu.

(Selliseid pilte tehakse shotibaaris õhtu jooksul kümneid, sest kõik leiavad shotialuste nimed väga humoorikad olema).

Read more...

Põhiküsimused shotibaaris

Mida küsida Phuketi margariita- ja shotibaari taga seisvalt blondilt Eesti tüdrukult? No näiteks "One Get Wasted platter, please!" (shotialus 10-ne shotiga) või "Get Slightly Wasted platter for me!" (shotialus 5 shotiga) või "Two straberry/lemon margaritas!"

Aga mitte ainult. Lisaks leidsid igal õhtul aset järgnevad dialoogid (jah, ma olin Shot Girl, see on puust ja roosaks trükitud mu "töömaika" peale):

Klubikülastaja (KK): "Where's the toilet?"
Shot Girl (SG): "Upstairs!"
KK: "Oh..." (nii kaugele peab ronima ju!)

***

SG: "Wanna buy some shots?"
KK: "No, I wanna piss myself! Where's the toilet?"
***
Austraallane (A): "Where are you from?"
SG: "Estonia!"
A: "What the fu*k is that?"
SG: "It's actually a country! A country in Europe!"
***
KK: "Are you from Sweden?"
SG: "No, I'm from Estonia!"
KK: "What the...?"
***
KK: "What do you do HERE?"
SG: "I'm working"
KK: "Yes, I can see that, but how did you get HERE?"
SG: "By plane."

Kõige naljakam küsimus, millega ma kokku puutunud olen, kõlas järgnevalt: "Did you lose all your money and you can't go back home and have to work here?"

Mis mu nime puudutab, siis neile, kes mind rootslaseks peavad, olen ma Malin, taidele aga Mali (see pidi väidetavalt jasmiini tähendama tai keeles).

Ja kui sellest, et austraallased Eestit ei tea, võib veel aru saada, siis mida arvata norrakast, kes minu selgituste peale, et "it's in Europe!" raius kindlalt "no, it's NOT!" ja kohmetus pisut peale seda, kui ma teatasin, et meie vahele jääb ainult 2 riiki?

Või sakslasest, kes oli täiesti veendunud, et Eesti ja Venemaa on sama asi ning et Eestis räägitakse vene keelt?

Või belglasest, kes on samuti veendunud, et Eesti on põhimõtteliselt Venemaa ja just meie (ja ka teised uued EL riigid) oleme süüdi Euroopa Liidu allakäigus?

Ilmselt mitte midagi. Mõned shotid ehk hoopis?

Read more...

Ka sina, Brutus!

Alles ma kirjutasin, et taid on sõltuvuses oma eukalüptipulkadest, eks. Ja noh, nüüd on ka minul täitsa isiklik inhalaator. Välja näeb täpselt selline nagu pildil too parempoolne (tumeroosa).

Read more...

Amena Burger...

... on parim öine/varahommikune burger Phuketis. Võib-olla isegi üldse parim burger, mida ma eales söönud olen. Kohalik burksiputka avatakse umbes südaöö paiku ning suletakse päikesetõusul. Putka ise näeb välja selline:

Ja see on Amena juustuburger (sai pealt krõbe, seest pehme, kotlet samuti, lisaks juust, salat ja ohtralt imemaitsvaid kastmeid):

HIND: 60 bahti

Ma räägin nüüd söögist. Vastan küsimusele "mida sa seal Tais sööd?" Ja ei, mitte ainult burgereid.

Suussulavaimad hommikusöögid pistan ma põske Sandwich Shoppe'is. Tegemist on hubase ja euroopaliku puhvetiga, kus serveeritav omlett (paari vürtsika kotleti ning paari röstsaia viiluga) on ülihea! Ja kohvi (reeglina on mu valikuks küll cappuccino) oskavad nad ka teha! Tais on nimelt üsna keeruline maitsvat kohvi leida.

HIND: 200-... bahti (oleneb omletilisanditest ja kohvivalikust)

Lemmikud lõuna- ja õhtusöögid, söögikohad ning -poed on:

Fried rice with chicken (taldrikul alati koos mõne värske kurgi viilu ja laimitükiga), mida pakutakse igas kohalikus söögikohas.

HIND: 35-... bahti (oleneb kes* ja kus sööb)

Sushi. Imemaitsvalt ja imeodavalt?! Jah, palun! (Seda muidugi juhul, kui eelistada turgu ja/või toidupoodi. Jaapani restoranis Fuji tuleb sushi eest tunduvalt rohkem maksta).

HIND: 5-10 bahti tk

Kanavardad. Minu erilised lemmikud on paneeritud-fritüürit ud, kanafileega täidetud vardad. Väga hästi maistevad aga ka sellised:

HIND: 5-15 bahti tk

Jeffer Steak. Patongi kaubanduskeskuses Jungceylon asuvat puhvetit külastame kolleegidega ühel põhjusel: salad bar! (Tegelikult ei teadnud ma enne käesolevat blogisissekannet selle söögikoha nimegi, sest ütleme alati "Lets go to salad bar!" ja kõik saavad aru, millest jutt). 99 bahti eest võib süüa nii palju, kui sisse mahub ning pakutavaks kraamiks on erinevad köögiviljad, salatid, makaroniroad, supid, puuviljad ja magustoidud.

HIND: 99 bahti

Mama Restaurant. Seda Katal asuvat söögikohta külastasin pidevalt (nagu nimigi ütleb, haha!) koos oma emaga. Alates kella 18-st pakutakse tellitava söögi kõrvale tasuta salatit ja suppi. Atmosfäär on mõnus, teenindus sõbralik ja toidud maitsvad.

Seven Eleven & Family Mart. Neist kioskitest ostetav kraam moodustab suure osa mu menüüst. Nimetatud poekesi leidub siin iga nurga peal ning need on avatud 24/7. "Menüüs" on kõike alates pulgakommidest lõpetades nuudli- ja riisiroogadega. Ja ka näiteks njämmad juustu-vinku ja juustu-singi croissantid:

HIND: 23 bahti

Kui aga jookidest rääkida, siis seda hirmu, mis mul Eestis oli, et tarbisin liiga vähe vedelikke, siin ei ole. Vett kulub korralikes kogustes ning kohati tundub, et ma olen siin mõne kuuga ära joonud rohkem, kui kogu Eestis elatud aja jooksul...

** HIND: 10-... bahti (oleneb pudeli suurusest)

... Coca-Colat! Just! Ilmselt on suhkruvajadus nii suur, sest Eestis mulle isegi ei maitsenud see jook. Viimasel ajal haarab käsi aga üha sagedamini šokolaadipiima järele.

HIND: 10-44 bahti (oleneb pudeli suurusest)

Ja magustoiduks? No loomulikult banaanipannkook!

HIND: 30-40 bahti

*Taidele kehtib reeglina üks (odavam) ja farangidele teine (kallim) hind.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.

Read more...

03.06 From Kathu to ting tong* Patong

Kui ma soovinuks oma viimased 15 päeva (ma tulen koju!) senises korteris veeta, pidanuks ma terve kuu üüri maksma. Ilmselt olnuks variant ka kaubelda, aga mitte olulisel määral. Igaljuhul kalliks läinuks ja... tegelikult on igapäevasest Kathu ja Patongi vahel sõitmisest tüdimus peal. Niiet nüüd elan ma Patongis!

Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!

Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!



*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.

Read more...

26.05 Boy George @Seduction

Mida oodata, kui lubatakse, et 26. mail esineb klubis Boy George? Loomulikult Culture Club'i surematuid hitte "Do You Really Want To Hurt Me?" ja "Karma Chameleon". Aga ei. Erkroosa kaabuga, mida kaunistab litritest meisterdatud pealuu ning sama ekspressiivse jakiga ülimeigitud ultimate ladyboy astub DJ-pulti, ühineb ülejäänud DJ-dega ning mängib koos nendega öö läbi neidsamu lugusid, mis klubis pea iga õhtu kõlavad. Boy George is a DJ. Kes oleks osanud arvata!

(Fotod: www.24phuket.com)

Aga vanade aegade mälestuseks:
http://www.youtube.com/watch?v=znE6sA40lmY

Read more...

This is Thailand. Part 2.

Pildi pick-up truck'iga sõitjatest lisan nüüd!

Lisaks on siinkohal sobilik pikendada Taile (või siis Phuketile, kui täpsem olla) iseloomulike ja omapäraste pisiasjade nimekirja:

Tuut-tuut! "Mida ma jälle valesti tegin?" mõtlesin varem iga kord, kui Patongist Kathule sõites mägiteed ületasin ja etteheitena kõlavad signaalid mu kõrvu kõlasid. "We do it to show respect," selgitas mulle mu kohalik kolleeg. Siis märkasin, et signaalid kõlavad alati ühes ja samas kurvis. Austust avaldatakse signaalitamisega mäejalamil olevale Hiina templile ning ilmselt ei ole templi kõrvale asetatud Tai kuninga pilt vähem austustväärt. Mõne allika kohaselt on aga tegemist mäe kõige ohtlikuma kurviga ning signaal annab juba kaugelt märku, et ohtlik koht on tulemas. Nüüd signaalitan ka mina iga kord seda kurvi läbides. Tuut-tuut-tuut!

Nuuh-nuuh! Algul arvasin, et kohalikud on end lihtsalt õhukonditsioneeriga külmetanud. Tegelikult on iva milleski muus. Nimelt näivad paljud taid olevat sõltuvuses eukalüpti-pulkadest, mida nad pidevalt nuusutavad. Tegemist on absoluutselt loodusliku tootega, mis lööb pea mõnusalt klaariks. Niimoodi nad väidavad. (Ahjaa - pulga teist otsa saab kasutada õli tilgutamiseks sääsehammustuste peale).

"No haaave! Can nooot!" Kaks põhilist väljendit, mida kohalikud turistidega vesteldes kasutavad. Tüüpiline situatsioon: sisened kohalikku söögikohta, mõtled-mõtled, valid-valid ning kui lõpuks klienditeenindajale oma soovist teada annad, teatab too: "no haaave!" Mõtled-mõtled ja valid-valid uue toidu ning taas "no haaave!" Turul Tai mõistes naeruväärselt kõrget hinda allakaubeldes lasevad kaupmehed aga tihti kuuldavale väljendi "can nooot!"

Read more...

Koduloomad

Ei, ma pole siin ühtegi looma kodustanud, aga mu elamises on end mugavalt sisse seadnud mõned ämblikud ning aeg-ajalt astub ka mõni geko läbi. Gekod võtan ma vastu sõbraliku naeratusega ning ühtegi ämblikuvõrku pole ma ära lõhkunud. Nad on mu sõbrad, sest meil on ühine vaenlane: sääsk! Niiet tere tulemast ja head isu!

Igasugu muud elukad külastavad maja, kus ma elan (koridori, korterit, rõdu), samuti pidevalt. Näiteks suured, läikivad prussakad, väikesed punased ning suured mustad sipelgad. Kiili-herilase-kärbse vahepealsed tegelased, kes ilmuvad siis, kui vihma sajab, kukuvad koridori põrandale surnult maha ning muutuvad sipelgate pidusöögiks (väidetavalt on tegemist termiitidega). Ja kui loomadest veel rääkida, siis... lõpuks õnnestus mul Buddha mäel ka elusat madu näha (surnud madusid ja maonahku on seal ikka vedelenud). Tüüp oli rohelist värvi ja punase kaelaga. Ehmus minu nägemisest õnneks sama palju, kui mina tema nägemisest ning roomas põõsasse.

Read more...

13.04-15.04 Songkran

Songkran on Tai uusaasta. Tegemist on rohkete traditsioonidega festivaliga (vaata ka: http://en.wikipedia.org/wiki/Songkran), millest kõige silmapaistvamaks on kahtlemata lõputu veesõda. Kõlab lõbusalt, eks? Jah, kui oled selleks ettevalmistunud, sest... tüüpilise estohhina leidsin mina kogu selle möllu juures hoopis rohkem vingumis- kui rõõmustamisväärset.

Esiteks kippusid mul tohutu üleujutuse tõttu läätsed silmist ära ujuma (lisaks üsna süütutele veepüstolitele leiavad veesõjas kasutust kõik kättesaadavad õõnes nõud, sealhulgas kopsikud ja ämbrid, mida vee näkku, pähe ja selga virutamiseks kasutatakse).

Teiseks arvavad paljud veesõdalased, et jääkülm vesi on see kõige õigem, mida ohvritele krae vahele lajatada. Vee jahutamiseks kasutatakse jääkuubikuid ja suuri jääkamakaid. Päev läbi kestvad külmavärinad on igaljuhul garanteeritud ja ometi on väljas tulikuum!

Kolmandaks ei näi keegi hoolivat sellest, et rolleriga on niigi keeruline üleujutatud tänavatel liigelda ning et olukorda veelgi ohtlikumaks muuta, loobitakse vett vastu kiivriklaasi (ehk siis libe tee + olematu nähtavus).

Neljandaks - talk! Veega segatud talki möksitakse peamiselt näkku. Traditsiooniliselt tegid seda mungad, et inimesi õnnistada. Nüüd kasutavad seda kõik pidulised ning lisaks valgele talgile sain mina kogeda ka kollast ja punast vaat et veekindlat möksi, mille mahapesemiseks läksid kasutusse muuhulgas ka veekindla meigi eemaldi ning küünelakieemaldi.

Veidike pildimaterjali ka (netist leiab kindlasti palju kvaliteetsemat kraami, tasub otsimist):

Kui nüüd mõne sõnaga ettevalmistumisest rääkida, siis... Kõige lõbusam on Songkran ilmselt siis, kui hankida endale pick-up truck, tünnitäis vett, mõned kopsikud ning istuda koos sõpradega auto kasti, sõita ringi ning veesõdida kogu südamest (sellist varianti nägin tänavatel üsna palju ning kõige vahvam näis kastisistujatel olevat siis, kui satuti kõrvuti mõne samasuguse autoga, vett lendas ühest kastist teise ja kõik olid rahul). Mis puudutab riietust, siis bikiinid/ujumispüksid on absoluutselt piisav varustus ja ujumisprillid ei tee ka kindlasti paha! Ning loomulikult tuleb kõik muu kraam (rahakott, mobiiltelefon, võtmed) kilekottidesse lukustada. Head pidu!

P.S. See siin on "Kiida naabrit!" rubriik. Arvestades minu postituste tempot ja ajakohasust tuleb möönda, et lätlastel on alati õigus olnud. Eestlased on üks väga aeglane rahvas.

Read more...

Emme

Sellest on nüüd küll juba omajagu aega möödas, aga (teile kõigile eeskujuks! ;)) mul käis emme külas. Veetis siin 2 nädalat ning vähemalt minul oli küll väga tore külastada mulle juba tuttavaid, aga ka uusi kohti kellegagi, kes on OMA. Aitäh! (Ja järgmise korrani, eks!)

Kõikvõimalikest põnevatest vaatamisväärsustest, mille taustal end pildistada, otsustasime meie muuhulgas... ühe kaubanduskeskuse parkla kasuks! Tõelised turistid, haha! Siia juurde sobiks imehästi pilt, kuidas me kohalikus McDonaldsis burksi õgime...

Tegelikult käisime me ka näiteks Buddha mäel ning leidsime sealt üles Eesti lipu:

Ja järgmise pildi riputan ma siia selleks, et näidata, miks seda kuju just suureks Buddhaks kutsutakse (võrrelge tellingutel roniva inimese suurusega):

Read more...

Koss teel

Iga päev heidab siin keegi rolleriga sõites ühe plätu jalast ning kulgeb kaotsiläinut tagaigatsemata edasi. Selline mulje igaljuhul jääb, kohates kõiki neid üksikuid sõiduteel vedelevaid plätusid - neid on igast materjalist (kummist, riidest, nahast...) ja kõikvõimalikes suurustes ning värvitoonides (suured pruunid, väikesed roosad...). Ühtegi pilti mul pole. Ei hakka ju hullumeelses liikluses peatuma vaid selleks, et teel vedelevat kossi pildistada. Aga muigama ajab küll.

Read more...

PSST!*

*Pole sõnu sõnumiks tarvis! (By Eskimo. And me).

Read more...

Demonstratsioon

Ei, üldse mitte jõu ega moe oma. Palju igavam. Demonstreerin oma asju ja tegemisi:

Esiteks. Sellises majas ma nüüd siis elan:

Asukohaks on Kathu (nüüd tean lõpuks ka oma aadressi, küsi, kui soovid postkaarti saata! ;)), varem pesitsesin Chalongis. Ikka tollesama telefoniga klõbistatud pilt.

Ja teiseks. Sellise riistaga vuristan ringi:

(Ema meisterdas need pildid oma digifotokaga)

Ning kolmandaks. See on minu raske töö:

Et siis naeratada, nüpeldada ja selle kõige vahepeal ka mõned shotid välja valada. (Piltide autoriteks on Chris ja Daryl... aga see vist ei ütle kellelegi midagi, eksole...)

Read more...