Kossivaras vesi
Songkran õgis ühe paari mu plätusid. Veesõjast hiilgaslikuks lombiks moondunud tänavail ligunesid varbavaheplätud lihtsalt lahti.
Paar hommikut tagasi Karoni randa jalutama ja sörkima minnes jäin ilma teisest paarist. Jätsin kossid ilusasti ühe rannatooli kõrvale, et hiljem lihtsam leida oleks. Sörgilt naastes ei asetsenud rannatoolid aga sugugi sama riba peal, kus varem. Seal laiutas hoopis vesi. Ja mu plätud? Läinud koos lainetega!
Phuketi kaart
Monday, June 7, 2010
Juhul, kui keegi ei viitsi Google Maps'i sahistama minna, siis lisan väikese kaardi, mille peal on näha põhikohad, millest blogis juttu - Chalong (kaardil Chalongi sadam ja tempel), Kathu ja Patong (kaardil Patongi rand).
P.S. Enamus siin saadaolevaid kaarte on just sellised paari põhiteega märgistatud üllitised. Kolm korda võib arvata, kui lihtne nende järgi orienteeruda on! Regio meeskonda oleks siia vaja.
P.S. Enamus siin saadaolevaid kaarte on just sellised paari põhiteega märgistatud üllitised. Kolm korda võib arvata, kui lihtne nende järgi orienteeruda on! Regio meeskonda oleks siia vaja.Tilk-tilk näib, varsti sadu käib!
Sunday, June 6, 2010
See pole mitte juhuslik, et ma nüüd usinalt oma blogi täiendanud olen. Siin nimelt sajab! Juba teist päeva järjest. Eile, tõsi küll, olid väikesed pausid ka, aga täna on terve päeva lahistanud. Siiani on vihmahooaeg tähendanud seda, et korra ööpäeva jooksul (enamasti õhtul või öösel) laksib pooleks tunniks paduvihma ning pärast seda on kõik jälle kuiv ja soe. Aga nüüd... Homseks paluks Päikest, aitäh!
Seniks lahutan oma meelt ühe suurepärase talendisaate võitjaga, kelle finaaletteaste taustalugu on insipreeritud ühest kuulsaimast vihmaloost "Singin' In The Rain".
Ämbliknaine
Ühel hommikul avastasin ma koju (Kathule) jõudes, et olin oma koduvõtmed sõbranna juurde unustanud! Oeh. Tagasi Patongi (kus sõbranna elab ja nüüd ka mina) sõita polnud aga mingisugust soovi. Ja paraku ei istunud ka esimese korruse ruumis, kus üüri makstakse ja kõiki muid korteriga seonduvaid küsimusi lahendatakse, mitte kedagi. Kellaaeg oli selline, et varajased tegelased olid juba ärkvel ja/või tööle läinud, aga paljud inimesed veel magasid.
Lõpuks otsustasin oma naabrite uksele koputada (mu kõrval elas noor asiaatidest paar). Paari unine meespool kuulas mu mure ära ning lasi tuppa. Unisele naispoolele avanes aga järgmine vaatepilt: blond tsikk ilmus eikusagilt ning kadus... eikusagile! Tegelikult kasutasin naabrite rõdu selleks, et oma rõdule ronida ning rõduukse kaudu tuppa pugeda. Hea, et uks lahti oli.
Kuidas juua shotte?
Kindlasti ei ole mul kõik naljakad ja/või kummalised seigad meeles, aga igal õhtul imestasin ma mõne uue shotijoomise juurde käiva rituaali üle.
- Näiteks keeratakse tühjad shotiklaasid leti peale ümber.
- Või koputatakse tühja klaasiga kolm korda vastu letti.
- Või kui prantslastele selgitada, milleks meil sool ja laim leti peal on (tekiila peal ette näidates), siis joovad nad raudselt ka kõik ülejäänud shotid soola ja laimiga (shotialuse peal on lisaks tekiilale must Sambucca, Jägerbomb ja erinevad viinashotid).
- Kõige lõbusam oli jälgida aga nii umbes 7 kutist koosnevat seltskonda, kes ostsid 10-se shotialuse ning mängisid IGA shoti peale mündimängu. Ja igakord jõi shoti ära KAOTAJA! Mäng ise seisneb selles, et kõigil on käes üks münt ning iga ringi alguses tuleb kas tühi või mündiga käsi lauale asetada. Seejärel pakuvad kõik, mitu münti laual on. Kuidas valestipakkujad mängust välja jäid, ma enam ei mäleta, küll aga mäletan, et iga shoti peale mängiti täpselt nii mitu ringi, kui palju mängijaid mängus oli. Lühidalt: 7 mehel kulus 10 shoti joomiseks praktiliselt terve õhtu.
- Näiteks keeratakse tühjad shotiklaasid leti peale ümber.
- Või koputatakse tühja klaasiga kolm korda vastu letti.
- Või kui prantslastele selgitada, milleks meil sool ja laim leti peal on (tekiila peal ette näidates), siis joovad nad raudselt ka kõik ülejäänud shotid soola ja laimiga (shotialuse peal on lisaks tekiilale must Sambucca, Jägerbomb ja erinevad viinashotid).
- Kõige lõbusam oli jälgida aga nii umbes 7 kutist koosnevat seltskonda, kes ostsid 10-se shotialuse ning mängisid IGA shoti peale mündimängu. Ja igakord jõi shoti ära KAOTAJA! Mäng ise seisneb selles, et kõigil on käes üks münt ning iga ringi alguses tuleb kas tühi või mündiga käsi lauale asetada. Seejärel pakuvad kõik, mitu münti laual on. Kuidas valestipakkujad mängust välja jäid, ma enam ei mäleta, küll aga mäletan, et iga shoti peale mängiti täpselt nii mitu ringi, kui palju mängijaid mängus oli. Lühidalt: 7 mehel kulus 10 shoti joomiseks praktiliselt terve õhtu.
(Selliseid pilte tehakse shotibaaris õhtu jooksul kümneid, sest kõik leiavad shotialuste nimed väga humoorikad olema).Põhiküsimused shotibaaris
Mida küsida Phuketi margariita- ja shotibaari taga seisvalt blondilt Eesti tüdrukult? No näiteks "One Get Wasted platter, please!" (shotialus 10-ne shotiga) või "Get Slightly Wasted platter for me!" (shotialus 5 shotiga) või "Two straberry/lemon margaritas!"
Aga mitte ainult. Lisaks leidsid igal õhtul aset järgnevad dialoogid (jah, ma olin Shot Girl, see on puust ja roosaks trükitud mu "töömaika" peale):
Klubikülastaja (KK): "Where's the toilet?"
Shot Girl (SG): "Upstairs!"
KK: "Oh..." (nii kaugele peab ronima ju!)
KK: "No, I wanna piss myself! Where's the toilet?"
***
Austraallane (A): "Where are you from?"
SG: "Estonia!"
A: "What the fu*k is that?"
SG: "It's actually a country! A country in Europe!"
***
KK: "Are you from Sweden?"
SG: "No, I'm from Estonia!"
KK: "What the...?"
***
KK: "What do you do HERE?"
SG: "I'm working"
KK: "Yes, I can see that, but how did you get HERE?"
SG: "By plane."
Kõige naljakam küsimus, millega ma kokku puutunud olen, kõlas järgnevalt: "Did you lose all your money and you can't go back home and have to work here?"
Mis mu nime puudutab, siis neile, kes mind rootslaseks peavad, olen ma Malin, taidele aga Mali (see pidi väidetavalt jasmiini tähendama tai keeles).
Ja kui sellest, et austraallased Eestit ei tea, võib veel aru saada, siis mida arvata norrakast, kes minu selgituste peale, et "it's in Europe!" raius kindlalt "no, it's NOT!" ja kohmetus pisut peale seda, kui ma teatasin, et meie vahele jääb ainult 2 riiki?
Või sakslasest, kes oli täiesti veendunud, et Eesti ja Venemaa on sama asi ning et Eestis räägitakse vene keelt?
Või belglasest, kes on samuti veendunud, et Eesti on põhimõtteliselt Venemaa ja just meie (ja ka teised uued EL riigid) oleme süüdi Euroopa Liidu allakäigus?
Ilmselt mitte midagi. Mõned shotid ehk hoopis?
Aga mitte ainult. Lisaks leidsid igal õhtul aset järgnevad dialoogid (jah, ma olin Shot Girl, see on puust ja roosaks trükitud mu "töömaika" peale):
Klubikülastaja (KK): "Where's the toilet?"
Shot Girl (SG): "Upstairs!"
KK: "Oh..." (nii kaugele peab ronima ju!)
***
SG: "Wanna buy some shots?"KK: "No, I wanna piss myself! Where's the toilet?"
***
Austraallane (A): "Where are you from?"
SG: "Estonia!"
A: "What the fu*k is that?"
SG: "It's actually a country! A country in Europe!"
***
KK: "Are you from Sweden?"
SG: "No, I'm from Estonia!"
KK: "What the...?"
***
KK: "What do you do HERE?"
SG: "I'm working"
KK: "Yes, I can see that, but how did you get HERE?"
SG: "By plane."
Kõige naljakam küsimus, millega ma kokku puutunud olen, kõlas järgnevalt: "Did you lose all your money and you can't go back home and have to work here?"
Mis mu nime puudutab, siis neile, kes mind rootslaseks peavad, olen ma Malin, taidele aga Mali (see pidi väidetavalt jasmiini tähendama tai keeles).
Ja kui sellest, et austraallased Eestit ei tea, võib veel aru saada, siis mida arvata norrakast, kes minu selgituste peale, et "it's in Europe!" raius kindlalt "no, it's NOT!" ja kohmetus pisut peale seda, kui ma teatasin, et meie vahele jääb ainult 2 riiki?
Või sakslasest, kes oli täiesti veendunud, et Eesti ja Venemaa on sama asi ning et Eestis räägitakse vene keelt?
Või belglasest, kes on samuti veendunud, et Eesti on põhimõtteliselt Venemaa ja just meie (ja ka teised uued EL riigid) oleme süüdi Euroopa Liidu allakäigus?
Ilmselt mitte midagi. Mõned shotid ehk hoopis?
Ka sina, Brutus!
Alles ma kirjutasin, et taid on sõltuvuses oma eukalüptipulkadest, eks. Ja noh, nüüd on ka minul täitsa isiklik inhalaator. Välja näeb täpselt selline nagu pildil too parempoolne (tumeroosa).
Amena Burger...
Thursday, June 3, 2010
... on parim öine/varahommikune burger Phuketis. Võib-olla isegi üldse parim burger, mida ma eales söönud olen. Kohalik burksiputka avatakse umbes südaöö paiku ning suletakse päikesetõusul. Putka ise näeb välja selline:
Ja see on Amena juustuburger (sai pealt krõbe, seest pehme, kotlet samuti, lisaks juust, salat ja ohtralt imemaitsvaid kastmeid):
HIND: 60 bahti
Ma räägin nüüd söögist. Vastan küsimusele "mida sa seal Tais sööd?" Ja ei, mitte ainult burgereid.
Suussulavaimad hommikusöögid pistan ma põske Sandwich Shoppe'is. Tegemist on hubase ja euroopaliku puhvetiga, kus serveeritav omlett (paari vürtsika kotleti ning paari röstsaia viiluga) on ülihea! Ja kohvi (reeglina on mu valikuks küll cappuccino) oskavad nad ka teha! Tais on nimelt üsna keeruline maitsvat kohvi leida.
HIND: 200-... bahti (oleneb omletilisanditest ja kohvivalikust)
Lemmikud lõuna- ja õhtusöögid, söögikohad ning -poed on:
Fried rice with chicken (taldrikul alati koos mõne värske kurgi viilu ja laimitükiga), mida pakutakse igas kohalikus söögikohas.
HIND: 35-... bahti (oleneb kes* ja kus sööb)
Sushi. Imemaitsvalt ja imeodavalt?! Jah, palun! (Seda muidugi juhul, kui eelistada turgu ja/või toidupoodi. Jaapani restoranis Fuji tuleb sushi eest tunduvalt rohkem maksta).
HIND: 5-10 bahti tk
Kanavardad. Minu erilised lemmikud on paneeritud-fritüürit ud, kanafileega täidetud vardad. Väga hästi maistevad aga ka sellised:
HIND: 5-15 bahti tk
Jeffer Steak. Patongi kaubanduskeskuses Jungceylon asuvat puhvetit külastame kolleegidega ühel põhjusel: salad bar! (Tegelikult ei teadnud ma enne käesolevat blogisissekannet selle söögikoha nimegi, sest ütleme alati "Lets go to salad bar!" ja kõik saavad aru, millest jutt). 99 bahti eest võib süüa nii palju, kui sisse mahub ning pakutavaks kraamiks on erinevad köögiviljad, salatid, makaroniroad, supid, puuviljad ja magustoidud.
HIND: 99 bahti
Mama Restaurant. Seda Katal asuvat söögikohta külastasin pidevalt (nagu nimigi ütleb, haha!) koos oma emaga. Alates kella 18-st pakutakse tellitava söögi kõrvale tasuta salatit ja suppi. Atmosfäär on mõnus, teenindus sõbralik ja toidud maitsvad.
Seven Eleven & Family Mart. Neist kioskitest ostetav kraam moodustab suure osa mu menüüst. Nimetatud poekesi leidub siin iga nurga peal ning need on avatud 24/7. "Menüüs" on kõike alates pulgakommidest lõpetades nuudli- ja riisiroogadega. Ja ka näiteks njämmad juustu-vinku ja juustu-singi croissantid:
HIND: 23 bahti
Kui aga jookidest rääkida, siis seda hirmu, mis mul Eestis oli, et tarbisin liiga vähe vedelikke, siin ei ole. Vett kulub korralikes kogustes ning kohati tundub, et ma olen siin mõne kuuga ära joonud rohkem, kui kogu Eestis elatud aja jooksul...
** HIND: 10-... bahti (oleneb pudeli suurusest)
... Coca-Colat! Just! Ilmselt on suhkruvajadus nii suur, sest Eestis mulle isegi ei maitsenud see jook. Viimasel ajal haarab käsi aga üha sagedamini šokolaadipiima järele.
HIND: 10-44 bahti (oleneb pudeli suurusest)
Ja magustoiduks? No loomulikult banaanipannkook!
HIND: 30-40 bahti
*Taidele kehtib reeglina üks (odavam) ja farangidele teine (kallim) hind.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.
03.06 From Kathu to ting tong* Patong
Kui ma soovinuks oma viimased 15 päeva (ma tulen koju!) senises korteris veeta, pidanuks ma terve kuu üüri maksma. Ilmselt olnuks variant ka kaubelda, aga mitte olulisel määral. Igaljuhul kalliks läinuks ja... tegelikult on igapäevasest Kathu ja Patongi vahel sõitmisest tüdimus peal. Niiet nüüd elan ma Patongis!
Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!
Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!
*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.
Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!
Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!
*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.
Subscribe to:
Posts
(
Atom
)