Minu Phuketi kodud

Phuketil on kolimine igapäevane nähtus. Põhjuseid kodu vahetamiseks leidub mitmeid. Praegune pesa on mu kümnes (!) Phuketi kodu. Neist kümnest ja põhjustest, miks mina nii mitmel korral elukohta vahetanud olen, kirjutangi järgnevalt.

1. Tuba Chalong'is

Mu esimeseks Phuketi koduks sai tuba Ardo-Kairi juures siis, kui ma esimest korda saarel maandusin. Elasime ilusas majade kompleksis, mille keskel laiutas bassein. Enamus majakestest olid täidetud eestlastega, meil oli oma kommuun. Õhtuti grillisime maisi ning jõime Sangsom'i Coca-Cola'ga. Sellelt pildilt saab natuke toda kompleksi piiluda:

Põhjus, miks ma ära kolisin, peitub kõige lihtsamalt seletades selles, et (abielu)paariga koos elades muutub üleliigne tegelane tahes-tahtmata kolmandaks rattaks (kui tegemist ei ole just järeltulija või koduloomaga). Nii läks.

2. Karp-tüüpi korter Kathu'l.

Chalong'ist kolisin Kahtu'le elama. Mu tollaeagne kolleeg-manager aitas korterit otsida ning just sinna kolimise põhiargumentideks said soodne hind ja parem asukoht töökoha suhtes.

Selline see karbike oli. Kusjuures rõdult (viimane pilt) puudus igasugune vaade, mulle vaatas vastu mäesein. Valisin just selle toa sellepärast, et tahtsin pärast töö-ööd rahulikult mäevarjus magada.

Põhjusest, miks ma sellest korterist lahkusin, kirjutasin siin.

3. Hotellituba Patong'is.

Erinevalt eelmisest kahest võis siit tööle lausa jalutada ning katuseterrassilt avanes ilus vaade:

Hotelli koduleht asub siin, mina peatusin Lamai Apartment'i nimelises (taksojuht transportis tookord mu asjad ekslikut ühe teise Lamai juurde).

Siis sõitsin ma koju.

4. Lukselamine Patong'is.

Teist korda Phuketile jõudes peatusin sõbranna Jade'i juures, kes mind veel Eestis viibides lahkelt enda juurde kutsus. Mainimata, et ta on ära leppinud ja elab koos oma poiss-sõbraga, kes mind ei sallinud (ega üldse kedagi, kes hetketi rohkem tähelepanu sai, kui tema).

Esialgu oli selles minu mõistes lukselamises äärmiselt mõnus - mul oli omaette tuba, tööle sai mugavalt jalutada ning maja juurde kuulus ka bassein.

Minu tollane magamistuba,

korteri elutuba,

elamisest avanev vaade

ja maja juurde kuuluv bassein.

Põhjus, miks ma välja kolisin, oligi mu sõbranna peigmees, kes oli erinevatel põhjustel emotsionaalselt ebastabiilne ja kui veel hommikul pakkus ta mulle lahkelt teed ja vestles juttu ajada, siis õhtul märatses, et ma pean kindlasti korterist kohe kaduma, sest tema ei saa oma kodus rahulikult alasti ringi loivata pluss veel sada häda (praeguseks on see noormees manalateele läinud - rahu tema põrmule).

5. Soodne tuba Patong'is.

Järgmisena kolisin kokku hispaanlasest kolleegiga. Tema voodi oli toa ühes, minu oma teises nurgas, lisaks riidekapid, vannituba, rõdu - tüüpiline karp-tüüpi korter. Elamine asus kiviviske kauguselt töökohast ning kolleegiga ei puutunud me praktiliselt üldse kokku, sest mina müüsin päeval pileteid ja tema jagas öösiti flaiereid. Jubesoodne oli seal koos elada.

Kolisin aga sellepärast, et soovisime ühel hetkel mõlemad rohkem privaatsust.

6. Hubane karbike Patong'is.

Minu järgmiseks elukohaks sai karp-tüüpi tuba, mis oli väike, aga armas. Muutsin selle mõnusaks ja hubaseks (vahetasin haiglapirnid soojade vastu jms).

Sellesse korterisse kolis Z ning sinna võtsin ma Dolly. (Häid pilte mul polegi. On üks, kus Z rõõmsalt Dolly majakest ehitab, aga seda ma ei postita). Kolisime välja, sest korrus allpool tegutses pesumaja ning pesupesemisest imbuvad niiskus ja kemikaalid hakkasid tervise peale. Ka jäi sinna korterisse hulgaliselt halbu emotsioone, mis olid seotud lahkuminekutega, uue suhte konarliku algusega, kuni selleni välja, et ma tundsin, et sellel karbil on halb energia.

7. Teine hotellituba Patong'is.

Kolisime (mina, Z ja Dolly) hotellituppa, mis oli soodne (hotell oli just avatud ja inimtühi, ka jäi kolimine minu mäletamist mööda madalhooaja kanti) ning maitsekas ja puhas (külmkappi varustati pidevalt joogiveega ning kord nädalas koristati tuba ja vahetati voodipesu).

Väljakolimine tuli ootamatult. Olin viisal vale templit arvestanud, tegin seetõttu järjestikku kaks visa run'i ja kiirkorras uue viisa, see kõik oli kulukas ja ebameeldiv. Lisaks taheti kõrghooaja saabudes toa hinda tõsta. Lahendus saabus Z'i tädile kuuluva stuudiokorteri näol, kus me esialgu tasuta elama pidanuks, aga otsustasime siiski üüri maksta.

8. Stuudio Patong'is.

Selles kaheksandas elasin kõige kauem. Sealt kolis Dolly metsa elama, sinna majja kolisid sisse kõik Z'i tiimikaaslased (teistesse tubadesse siis), seal pidin ma klubiuksel tööd alustades ümbritsevast mürast peaaegu hulluma (pidev lärmakas liiklusvool maja kõrval asuval peatänaval, lärmakad naabrid jne) ning seal läksime Z'ga laiali.

Need pildid tegin ma siis, kui Z oli välja läinud ning ka mina valmistusin oma asju pakkima. (Z elab nüüd uuesti seal, koos oma tädipoja ja veel ühe tiimikaaslasega, kui ma ei eksi):

See karu on sünnipäevakingitus emalt, vennalt, Pikalt ja tädiperelt. Praegu elab ta Ira tütre juures.

Ma nägin tolles elamises tohutult vaeva, et see elamiskõlbulikuks muuta, küürisin eelmiste üürnike jäetud jampsi (maja on üle kümne aasta vana ning mitmeid elanikke näinud), kleepisin seintele ilukleepse, sest eelmised asukad olid piltide, nagide, kalendrite jms seinale riputamisest koledad liimiplörakad tekitanud, ostsin ilusaid asju. Aga korter ei saanudki selliseks nagu ma tahtsin (no see kole pandakarupiltidega kapp oleks pidanud kindlasti pruuni, naturaalse ilme saama!), sest aeg sai otsa.

9. Lohutuskorter Patong'is.

Manager Ira ning kolleeg Mihret kutsusid enda juurde elama. Nad on vanemad ja targemad ning teavad, et murtud südamega ei ole mõtet (halbu) mälestusi täis korteris elada. Kolisin nende juurde. Euroopalikku, basseiniga korterisse. Fotod on mul vaatest, mis rõdult avanes:

10. Uus algus Patong'is.

Niisiis on mu praegune pesa järjekorranumbrilt kümnes. Otsin üheteistkümnendat, sest jaapanlased kavatsevad siit umbes-täpselt kuu aja pärast välja kolida ning mul on vaja kohta, kus olla. Kui mul õnnestub saada see korter, mida ma tahan, saab sellest lihtsa vaevaga PÄRIS MINU Phuketi kodu. Üheteistkümnes. Aga nii mitmes mõttes esimene.

Read more...

Esmamuljed

Veidi kentsakas muidugi, et ma kaks kuud hiljem Taisse tagasijõudmise esmamuljetest kirjutan, ei olnud ma ju Eestiski nii pikalt. Aga ometi on kaks asja, mida ma teravalt tähele panin, kui tagasi jõudsin ja mis siiani aktuaalsed on.

Esiteks - räpp! Patongis käivad ulatuslikud teetööd ja need jupid, millel parasjagu ehitatakse või mis nende lähedusse jäävad, on kohhhutavalt liivased. Ma ei tea, mis nad kogu selle liivaga teevad, aga ma tean seda, et teed on pidevalt kas liivast tolmu (kuival päeval) või liivapori (vihmasel päeval) täis ja see on nii ebameeldiv! Tolm lendab silmadesse ja blöga määrib riideid ja motikat. Mind lohutab vaid see, et kõik see talumatu on hea eesmärgi nimel - edaspidi peaks siin vähem üleujutama, sest teesse paigaldatakse vett ärajuhtivad torud ning ka teeauke peaks vähemaks jääma.

Teiseks - vihm! See ei ole küll mingi saladus, et Phuketil aeg-ajalt korralikes kogustes vihma sajab, aga ma olin nii üllatunud, kui külm oli siis, kui ma tagasi jõudsin! Jätsin oma kunstnahast tagi isa juurde, sest mäletasin, et nahkesemeid Tais väga kanda ei kannata (liiga niiske ja lämbe). Nüüd olen oma tagist puudust tundnud! Vihmastel päevadel, eriti õhtuti, on ikka päris jahe.

Read more...

Mismoodi sa lõhnata tahaks?

Niimoodi küsis üks mu sõber eile. Et tausta teadmata võib see küsimus kergelt veider tunduda, siis selgitan: sõbral on nimelt käsil oma ideaalse parfüümi leidmine ja ta on mõelnud selle ise erinevatest alglõhnadest kokku segada. Minu vastus oli ilmselt üsna stereotüüpne. Teatasin, et nagu värske kurk (mu ema kindlasti muigab selle peale, ta on ilmselt ainuke inimene maailmas, kellele värske kurgi hais (!) ei meeldi).

Täna rolleriga ringi sõites mõtlesin sellele, millised on Phuketile (või siis kitsamalt Patongile) iseloomulikud lõhnad. Ja siin on esimesed kolm, mis pähe kargasid:

1. Kanalisatsioonikaevudest imbuv hais. Kõik, kes on külastanud (öist) Bangla tänavat, teavad, millest jutt. Pahatihti satub kogu praht, mis maha visatakse (prügikaste Bangla tänaval ei ole, väidetavalt ohutuse mõttes, et keegi neisse pomme toppida ei saaks) otse kanalisatsioonikaevu ja... see "aroom", mis kaevukaantest läbi imbub, on kirjeldamatu. Ja paraku saadab seda lehka ka ebameeldiv vine. Eelmisel hooajal oli see mulle nii talumatu, et pani silmad punetama ja vett jooksma.

2. Söögilõhnad. Praadimise, grillimise ja fritüürimise lõhnad, erinevad vürtsid (mis sunnivad mõnikord mõnda puhvetisse sisse astudes aevastama), magus (banaani)pannkook jne.

3. Pesupulbri lõhn. Siin on iga nurga peal mõni laundry ja kui neist mööduda, imbub ninna magus ja intensiivne pesupulbri aroom.

Huvitav, mismoodi Phuket ise lõhnata tahaks, kui talle algkomponendid kätte anda?

Read more...

03.06 From Kathu to ting tong* Patong

Kui ma soovinuks oma viimased 15 päeva (ma tulen koju!) senises korteris veeta, pidanuks ma terve kuu üüri maksma. Ilmselt olnuks variant ka kaubelda, aga mitte olulisel määral. Igaljuhul kalliks läinuks ja... tegelikult on igapäevasest Kathu ja Patongi vahel sõitmisest tüdimus peal. Niiet nüüd elan ma Patongis!

Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!

Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!



*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.

Read more...

Patong tattoo

"Everybody has it here, it's called Patong tattoo," kommenteeriti mu paremat kätt ja jalga katvaid marrastusi. Ehk siis pea kõik, kes siin rolleriga sõidavad, on end sellega vähemalt korra kuhugi ära käkkinud. Halvimal juhul rohkem. Ja kui ise ei ole, siis kindlasti teatakse kedagi, kes on. Meie osaks sai ootamatu kohtumine nähtamatu lamava politseinikuga (ei mingit märgistust, valatud samast asfaltist, millest sõiduteegi). Minu Patongi tattood näevad välja sellised:

Paradoksaalsel kombel paranevad siinses kliimas haavad kiiresti. Need pildid on tehtud kaks päeva pärast õnnetust. "Patong tattoo" juurde tagasi tulles - Patong on Phuketi suurim turismi- ja pidudemeka ning ilmselgelt juhtub seal kõike kõige rohkem.

Read more...