Mismoodi sa lõhnata tahaks?

Niimoodi küsis üks mu sõber eile. Et tausta teadmata võib see küsimus kergelt veider tunduda, siis selgitan: sõbral on nimelt käsil oma ideaalse parfüümi leidmine ja ta on mõelnud selle ise erinevatest alglõhnadest kokku segada. Minu vastus oli ilmselt üsna stereotüüpne. Teatasin, et nagu värske kurk (mu ema kindlasti muigab selle peale, ta on ilmselt ainuke inimene maailmas, kellele värske kurgi hais (!) ei meeldi).

Täna rolleriga ringi sõites mõtlesin sellele, millised on Phuketile (või siis kitsamalt Patongile) iseloomulikud lõhnad. Ja siin on esimesed kolm, mis pähe kargasid:

1. Kanalisatsioonikaevudest imbuv hais. Kõik, kes on külastanud (öist) Bangla tänavat, teavad, millest jutt. Pahatihti satub kogu praht, mis maha visatakse (prügikaste Bangla tänaval ei ole, väidetavalt ohutuse mõttes, et keegi neisse pomme toppida ei saaks) otse kanalisatsioonikaevu ja... see "aroom", mis kaevukaantest läbi imbub, on kirjeldamatu. Ja paraku saadab seda lehka ka ebameeldiv vine. Eelmisel hooajal oli see mulle nii talumatu, et pani silmad punetama ja vett jooksma.

2. Söögilõhnad. Praadimise, grillimise ja fritüürimise lõhnad, erinevad vürtsid (mis sunnivad mõnikord mõnda puhvetisse sisse astudes aevastama), magus (banaani)pannkook jne.

3. Pesupulbri lõhn. Siin on iga nurga peal mõni laundry ja kui neist mööduda, imbub ninna magus ja intensiivne pesupulbri aroom.

Huvitav, mismoodi Phuket ise lõhnata tahaks, kui talle algkomponendid kätte anda?