Jäätis ja välgumihkel (ehk This is Thailand. Part 3.)

Arusaadav, et taidel ei ole sõna, mis tähistaks jõule ning nad kasutavadki väljendit "christmas" - siin on budism ju. Aga asjaolu, et ka näiteks jäätis on lihtsalt "ice cream", tuli mulle üllatusena. Ja välgumihkli kohta ütlevad nad hoopiski fire check! "Fire" tähistab siis tuld ning "check" seda heli, mida välgumihkli süütamine esile kutsub.

Järgmisel kolmapäeval alustan tai keele kursustega ning ilmselt ootab mind ees üks põnev ja veelgi üllatusi pakkuv teekond.

Minu taistumine on ilmselge - ostsin oma esimese valgendava produkti (mu nina ja ülahuule vaheline piirkond on miskipärast päikesele ülitundlik ning muutub päevitades ülitumedaks) ning maitsesin esimest korda elus prussakaid! Küll mitte neid kõige suuremaid, aga mõned väikesed mutukad rändasid mu makku küll. Maitsel ei olnudki midagi viga - need olid fritüüritud ja maitsestatud ning maitsesid nagu soolased (kartuli)krõpsud. Ilmselt annab niimoodi prepareerides pea iga asi söödavaks muuta.

Read more...

Kas jõul on 24. või 25. detsembril?

Enne pühi sai erinevatest rahvustest kolleegidega vaieldud, et millal need jõulud õigupoolest on (ehk millal on see päev, kui istutakse perega pika laua taha kokku, süüakse jõulusööke ning jagatakse kingitusi). Pea kõik raiusid mulle kui ühest suust, et 25ndal. Nojah. Kangele eestlasele kohaselt istusin mina koos teiste rahvuskaaslastega pika laua taha ikka 24nda õhtul. Nautisime verivorsti, kartulit, sealiha, kõrvitsasalatit, ahjusooja leiba, värsket pasteeti, piparkooke ja mida kõike veel! Ainult kliima oli nagu jaanipäev oleks.

Ja ma ei saa mainimata jätta, et imekombel jõudis jõuluvana ka minu juurde! Mul on nüüd külmkapp Eesti shokolaadi, piparkooke ja juustu täis ning sahtlis laiutab euromüntide stardikomplekt. Aitäh, khap khun kha!

Read more...

Päike, kus sa oled?

Ikka sajab. Tänagi. Nüüd ma näen, mida üks kohalik mu esimesel siinoleku päeval lennujaamas mõtles, kui ta teatas, et "tänavu on kehvad ilmad." Ootasin siin pikalt päikeselist päeva, et juukseid värvida (no et ilusasti pleegiks ja puha - need read pole mu juuksurile mõeldud!) ning kui see siis lõpuks juhtuski, jooksin poodi, ostsin värvi ning värvisin esimest korda elus ise! Tulemus jäi piiisut kollakas, aga küll see järgmiste päikeseliste päevadega paraneb. Kui need millagi saabuma peaksid...

Märgade ilmade kiuste õnnestus meil aga üks korralik kuus ööd kestnud rannapidu maha pidada:

(Photos by Carl Edwards)

Read more...

Long Live The King!

Taide eelmise nädala suurimaks staariks oli aga kahtlemata kuningas Bhumibol Adulyadej, kes sai pühapäeval 83-aastaseks. Terve Taimaa tähistas seda suursündmust. Kõik baarid-klubid olid sel päeval suletud ning alkoholimüük keelatud (mis meie mõistes ilmselt tähistamisega just eriti hästi kokku ei kõla, eksole).

See, et taid oma kuningat väga armastavad ja austavad pole saladus kellelegi, kes siin käinud on. Ja kui asjaolu, et kuninga pilte leidub igal pool, on igale turistile arusaadav, siis näiteks kohustus kinos enne filmi algust kuninga auks püsti tõusta (peale treilereid ja enne filmi, kui hakkab mängima videoklipp kuninga elust), võib esialgu pisut veider tunduda. Mõned päevad tagasi sai aga mu kolleeg kohalikult pahandada selle eest, et ta ühe mündi maha viskas (põhjendades seda kenstaka vabandusega, et tal polnud taskuid, kuhu seda pista). Nimelt on iga Tai paber- ja metallraha peal kujutatud kuningat ja selline teguviis on kohalike meelest jäme ja (kuningat) solvav.

Read more...

minimii, minimii!

Kui eelmise hooaja üks suurimaid läänest saabunud tõmbenumbreid oli Boy George, kes paljude üllatuseks mikrofoni haaramise asemel end hoopis DJ-pulti sättis, siis eelmisel nädalal jooksid mu kolleegid Bangla tänaval üksteise juurde, hõikudes: "Mini-Me, Mini-Me, did you see him?" Ja tõepoolest, Austin Powersi filmidest tuntuks saanud näitleja Verne Troyer iskiklikult kruiisis oma sõiduriistaga (ei suuda seda kuidagi täpsemalt nimetada) mööda Patongi tänavaid.

Ta on kusjuures tunduvalt pisem, kui ma eales osanuks arvata...

Read more...