Hei hopsti, väikevend!

Suurele väikevennale laadisin suuri motikaid sünnipäevaks üles, väikesele väikevennale saavad väikesed. Esimene neist on minu, ülejäänud kolm sõprade omad:

Palju õnne sünnipäevaks! Hip-hip-hurraaa!

Read more...

Vahelduva pilvisusega

Tai ilm on täpselt nagu Eestiski, pidevalt vahelduva pilvisusega! Lubasin emale nädalajagu ilma pildistada, pildistasin ka:

Kolmapäev, 21.09.2011 Corali saarel. Hommikul oli nii hea meel, et mõned päevad varem uued päikeseprillid muretsetud sai, pärastlõunal tikkus aga vihmavesi snorgeldamismaski hingamistorusse.

Reede 23.09.2011 Jungceyloni kaubanduskeskuses. Järjekordselt ei saanud ma aru, kuidas see Päike mulle üldse näkku ei hakka, kui teda ometi nii kõrvetavalt palju pakutakse!? (Neljapäeva ma ilmselt unustasin pildistada).

Laupäev, 24.09.2011 Patongi rannas. Quicksilveri surfivõistluse finaalpäeval laineid, nagu näha, surfaritele just eriti lahkelt ei jagatud, küll aga palavat Päikest ja jahutavaid pilvi.

Pühapäev, 25.09.2011 ilusa vaatega puhvetis. Ereda Päikese tõttu pidi pildistama "tunde järgi" ja sellest ka see tore kollane kraana paremal.


Esmaspäev, 26.09.2011 - Kolmapäev 28.09.2011 kodus ja mujal. Tegin esmaspäeval paar klõpsu oma rõdul ja pärast seda pole vaevunud, sest kolm päeva on muutmatult pilves ja vihmane püsinud. Õudselt tahaks teada, kuidas vihma pildistada (neilt piltidelt ei ole vihma ju näha, ei ole ju?).

Read more...

Paks või peenike (ehk ilunormidest)

Natuke ehk eelmise teemaga haakuv, aga mitte päris, sellepärast ka eraldi postitus. Praegusel momendil ma lihtsalt ei saa sellest kirjutamata jätta!

Sest just hetkel ootab üks minu hinnangul juba praegugi väga kena naine Phuketist mõne tunni kaugusel oma ninalõikust. Ja ootab sellepärast, et järjekord on tohutu (pidavat olema terve pick-up'i täis Phuketilt saabujaid, kes kõik enda juures midagi parandada soovivad - peamiselt siis samuti ninalõikajad, aga ka näiteks ladyboy'd, kes kunstrindu soovivad).

Ja vot ei saa mina sellest ninateemast aru! Ega ka paljudest muudest teemadest, millele farangid minu meelest tähelepanu ei pööra. Ma ei ole näiteks iial märganud, et eurooplaste ninad oleks pikad ja saledad, samas kui taide omad on lühikesed ja "lömmis" (ma ei leia praegu paremat sõna). "Koleda nina" näide otse elust - käisin eelmisel nädalal Corali saarel sõbranna sünnipäeval ja seal saarekesel elab ka üks (vist Myanmarist pärit) pere, kelle pisipoeg on minu arvates õudselt armas ja seda ma ka oma taidest sõpradele ütlesin. "Jah, armas," kommenteerisid nemad, "aga kunagi tulevikus ei saa temast kindlasti mitte nägusat meest, sest vaata ta nina!" Nojah.

Teine veidrus - peakuju! Minu peakuju pidavat olema just selline, millist iga tai endale ihaldab, sest mul on "huua nook" - ehk mu kukal on kõrge ja seetõttu peaksid mulle kõikvõimalikud erinevad juukselõikused sobima, sest "juuksed hoiavad nii hästi, kui sul on huua nook". Nojah.

Ja siis veel pealkirja juurde tulles - taide arvates on farangid paksud. Ehk täpsemalt - ka mina olen paks. Ja ma ei kirjutaks ju siin sellest, kui ma arvaks, et see tõsi oleks. Okok, täpsustuseks - enamasti keegi just otseselt paksuks ei tembelda, küll aga viidatakse igasuguse häbita sellele, et mul on "pom pui" (mis on punnkõht või kõhupekk, ei oskagi otsest tõlget tuua), "tut pui" (mis on siis vastavalt tagumikupekk) ja laiad reied, aga see kõik on "ok ja normaalne, sest sa oled farang ja farangid ongi suuremad!" Nojah veelkord. 

Eks tegelikult on kõigis neis märkustes omajagu tõde sees, sest mõtlen isegi, et peaks ikka korralikumalt istessetõuse tegema jne, küll aga on selline otsekohesus harjumatu. Teinekord aga hoopiski tänuväärne - üks noormees kommenteeris mõned kuud tagasi mu koledaid peenikesi kulme, lisades samas, et kuna ta on kosmeetikat õppinud, siis ta võib mulle ilusad kulmud trimmida, kui ma need väheke väljakasvatan (ja ei, ta ei ole gay ega ladyboy, vaid lihtsalt selline meesterahvas, kellel oleks vabalt 9 ametit, kui ta seda sooviks, sest erinevaid oskusi tal jagub). Ja nagu ma ütlesin, tänuväärne, sest mul on nüüd tõesti ilusamad kulmud.

Paks farang ja peenike tai

(Pildil olev kolmas tsikk on hoopis jaapanlanna, nagu tema käežestist ka välja lugeda võib - ka tema elab Phuketil ja me räägime omavahel tai keelt, ajades kohalikke sellega pidevalt naerma, sest no miks peaks jaapanlanna ja eestlanna omavahel tai keeles suhtlema? Miks mitte, mõtleme meie)

 

Koleda ninaga poiss

 

Farang kergitab ilusaid kulme ja lükkab kiivri huua nookile

Read more...

Must või valge (ehk nahavärvist)

Jah, ma olen sellest juba rääkinud, et taidele meeldib valge nahk (pildistanud valgendavaid produkte jne), aga aeg-ajalt ma ikkagi üllatun. Samas saades üha enam aru nende valge naha hullusest.

Asi nimelt selles, et kui meie, eurooplased, näeme pigem ilusamad välja päevitunud jumega ("küll on ilus JUMEKAS nahk"), siis asiaadid näevad pigem ilusamad välja kriitvalge nahaga ("küll on ilus KLAAR nahk"). Ja see on ju teada, et oma kodumaal on meil paradoksaalsel kombel soovitud nahavärvi raske saavutada. Eestisse rajatakse sellepärast solaariumikeskusi, müüakse isepruunistavaid kreeme ning pakutakse soodsate hindadega soojamaa(paketi)reise. Tais seevastu üritatakse Päikest iga hinnaga vältida, kantakse pikki varrukaid, jalutatakse ringi päevavari käes, kasutatakse valgendavaid produkte, süüakse valgendavaid tablette (!) jne.

Aga nagu ma enne ütlesin, ma aeg-ajalt ikkagi üllatun, sest nii nagu eksisteerivad Eestis äärmused (näiteks koleoranži nahaga solaariumihullud, tuntud ka kui "grillkanad"), kohtab äärmusi ka siin. Tean ühte tüdrukut, kes ei võtnud osa lõbusast Songkranist, sest ta kardab musta nahka (just niimoodi ta selle sõnastab - "chan guua damm" - "ma kardan musta"), samuti jõuab ta randa alles siis, kui Päike juba loojumas ning ka sel juhul tugeva kreemikihi all. Ükskord pidin ma talle aga selgitama, et ma tõepoolest ei muretse oma tedretähnide pärast ja ma pean neid hoopis väga armsateks! Ta nimelt oli mures, kas ma olen juba arsti juures käinud oma "probleemiga", sest taide jaoks on tedretähnid midagi väga koledat ja murettekitavat (nende tõttu kaotad sa oma ilusa klaari jume ja lisaks võib nende taga ka mingi ohtlik nahahaigus pesitseda). Samas, tõele au andes, kõne all olev tütarlaps näeb tõepoolest ebamaiselt ilus välja oma klaarvalge jumega ning päevitus talle ilmselt ei sobikski.

Nahavärvi teema on siin lõputu ja tüütult tihti pean ma kohalikele selgitama, et minu pruun nahk on minu VALIK, mitte mingi õnnetus, mille osaliseks ma saanud olen, sest pole end Päikese eest kaitsta suutnud.

Natuke õnnetuks teeb hoopis see, et ilusat ÜHTLAST jumet on kohati võimatu saavutada. Detailselt - selja saan ma pruuniks, sest käin mõnikord hommikuti basseinis ujumas ja Päike võtab basseinis oi, kui hästi!, jalad-käsivarred päevituvad rolleriga sõites või ringi jalutades, aga nägu ja kõht on pidevalt mitu tooni valgemad, kui ülejäänud keha. Kõht siis sellepärast, et kui just spetsiaalselt randa päevitama ei lähe, siis palja kõhuga ju ringi ei kõnni ja nägu sellepärast, et ta on rolleri peal kiivri alla varjatud ning ringi jalutades ei jää Päike külge nendesamade päevitamisvastaste produktide pärast! Siin on nimelt peaaegu võimatu leida meigivahendeid, mis ei valgendaks või ei sisaldaks SPF'i. Samas puudrita ka ei saa, sest kuumus ajab higistama ja leemendama. Ja kui peeglisse vaadates naha värvitoonide erinevust väga ei märkagi, siis fotode pealt küll:

Jalad-käsivarred oleks justkui tumedamad, kui nägu, eks?

Ja jah - olen minagi pisut äärmuslik oma ühtlase päevitamisega (sõidan nüüd rolleriga jakk seljas nagu kohalikud ja võimalusel suunan näo alati Päikese poole), enamus farange laseb siin rahulikult ringi erinevad topid, maikad, t-särgid ja püksid selga päevitatud ning ei tee teist nägugi! 

Read more...

Dolly elab külmkapis

Sellise pealkirjaga postitust tahtsin ma kirjutada juba tükk-tükk aega tagasi, enne seda, kui ma jälle kolisin (kas ma juba mainisin, et ma kolisin jälle? Nii umbes paar kuud tagasi). Sest Dollyga olid vanas korteris sellised lood, et ta ei püsinud pudeliski paigal. Nimelt ronis ta absoluutselt igasugusest "pesast", mis talle ehitatud sai, järjekindlalt välja. Ja see oli jubetüütu, sest iseenesest ei ole mul selle vastu midagi, kui siilike vabalt mööda tuba ringi lidub, aga selle vastu oli mul VÄGA, et ma iga jumala päev koju tulles üle kogu elamise tema väljaheiteid kokku koristama pidin. Ja mitte ainult! Võite ju ette kujutada, millist haisu see vabajooks põhjustas! Aga külmkapipealkirja juurde tagasi tulles - just külmkapp oli tema lemmik-kodu. Ja ma mõtlen siinkohal külmkapi mootorit, mis oli talle sobivalt pime, soe ja pisike, mitte külmkapi seda osa, kus sööki-jooki hoitakse, loomulikult. Lisaks meeldis talle väga voodi all pesitseda ja kui ma ta uues korteris mõnikord vabalt ringi jooksma lasen, jookseb ta ka justnimelt voodi alla, vaibarulli taha (no mul on seal üks rullikeeratud vaip).

Uues korteris elab Dolly hoopis karbis. Selline plastik-karp, kust ta välja ronida ei saa, sest küüned ei haagi plastiku külge ning mis on just nii suur, et sinna mahub ta magamisase, söök ja jook. Ja no ma tõepoolest proovisin varem talle ka igasuguseid aktiviteete pakkuda - küll olid talle sillad ja tunnelid ja trepid ehitatud ning jooksupall oli tal ka - aga tüüp lõpetas ikka alati oma "lõbustuspargist" välja ronimisega ning külmkapis pesitsemisega (kas ma juba mainisin, et see külmkapi osa oli PISIKE?). No niimoodi ma proovin end lohutada sellega, et tal seal karbis väga kurb ei ole. Tegelikult ma arvan, et natuke on ja isa soovitusele vastates ("Vii ta metsa elama!") vastan ma praegu nii, et ma OTSIN seda metsa (täpsustuseks: siin ei ole metsa, on džungel), aga siiani ei ole ma Phuketil küll midagi Dollyle elamisväärset näinud ja ma olen miskipärast kindel, et tegemist on imporditud tegelasega, ehk siinne mets/džungel ei olegi talle ellujäämiseks mõeldud (jällegi isa sõnu kasutades: ainult inimesed on sellised imeloomad, kes jäävad ellu ka sellises kliimavöötmes, kus nad üleskasvanud ei ole, pärisloomad nii ei saa).

Ja lõpetuseks: kui Eestis tunduvad siilid jubesümpaatsed tegelased, kes vaikselt nohistades aianurgas piima nosimas käivad (tegelikult ma ei tea, kas siilid nohisevad, minu oma hoopis piiksub aeg-ajalt), siis koduloomadena on nad umbes sama igavad, kui igasugu hamstrid jms (kes mulle ei meeldi), sest nendega mängida ei saa (okkad!) ning ainuke "rõõm" on neile süüa-juua pakkuda ning nende järelt koristada. Aga sellest hoolimata on siilid ikkagi jubesümpaatsed. Dolly küll on.

Read more...

Parim foto, mis siin tehtud on

on selline: Näeb välja nagu Changi õlle reklaam, ma tean, aga miskipärast on see foto mulle väga meeldinud sellest hetkest, kui ma seda oma fotokas nägin.

Read more...

Parim küsimus tai keeles

on: "Mai mai mai?"

Ehk eesti keelde tõlgituna: "(See) Ei ole uus?" (mai - eitus; mai - uus; mai - küsimärk).

Read more...

20. august 2011

Veetsin oma sünnipäeva Bangkokis, seal toimus breiktantsijate aastavõistlus BOTY 2011 Thailand ja mul (parafraseerides Kreisiraadiot) oli, keda toetada.

Pisut enne südaööd istusime sõbrannaga kohalikus Hard Rock Cafes, jõime kuumi kohvijooke ning ma meenutasin, et olen varem ainult korra oma sünnipäeval Eestist väljas viibinud - oma 15ndal Itaalias. "Sellest on juba 5 aastat," teatasin sõbrannale ja mõistsin siis, et mitte 5 vaid 12! Ilmselt sain vastuse küsimusele, kui vanalt ma end TUNNEN (ma olen nimelt veendumusel, et igal inimesel on vähemalt 2 vanust - see, mis paberil ja see, kui vanana ta end tunneb). Ehket olles nüüd 27 tunnen ma end endiselt 20sena.

Pisut peale südaööd mängis HRC's "Happy birthday" ja kuigi see oli tellitud kellelegi teisele, lõime me sõbrannaga kohvikruuse kokku ning tegime näo, et see laul oli absoluutselt mulle mõeldud.

Read more...

Pood pasa Thai dai mai?

Pealkirjas olevat küsimust esitatakse mulle üsna tihti (see tähendab "kas sa räägid tai keelt?") ja enamasti vastan ma sellele naljaga pooleks "mai pood" (ei räägi) või "mai dai" (ei oska). Naljast on samas asi kaugel, sest kuigi ma suudan lihtsamad vestlused tai keeles maha pidada, siis taikeelsetest telesaadetest-filmidest ikka naljalt aru ei saa. Või kui mu kohalikud sõbrad omavahel vestlevad...

Niipalju olen ma aga vahepeal targemaks saanud, et lisaks sellele, et siin "r"-i asemel öeldakse "l", on ka tähti, mis lihtsalt sõnadest ära jäetakse. Ühe "l"-i ärajätmise näite ma juba eelnevalt tõin, aga kui veel mõni näide lisada, siis "kala", mis peaks tai keeles "plaa" olema, on kõnekeeles "paa" ("ba" aga tähendab ühtlasi hullu), "glab baan", mis tähendab "koju tagasi minema" muutub aga "gab baan'iks", mis tegelikult tähendab "koos koduga" ("gab" - "koos", inglise keeles "with"). Ka "r"-i, kui seda just "l"-iks ei muudeta, suhtutakse üsna laisalt. Näiteks "gra-pao", mis tähendab (käe)kotti, on kõnekeeles "ga-pao" ning "sokaprok", mis tähendab segadust/korralagedust/mustust on "sokapok".

Kõrvalepõikena mainin, et toosama "sokapok" on üks mu lemmiksõnu tai keeles, sest see kõlab nii armsalt! Teised lemmikud on:

* Pam nam-man (bensiinijaam);

* Nok-huu (öökull);

* Meng-mum (ämblik).

Ilmselt võiksin ma veel ja veel tuua näiteid tollest mugavast kõnekeelest, aga mu jutu mõte on see, et koolis keele õppimine ei taga veel kohalikest arusaamist. Tuleb lihtsalt kuulata, küsida ja rääkida.

Õnneks on ka üht-teist, mis selle keele õppimise lihtsamaks muudavad. Näiteks asjaolu, et sõnad ei muutu neljateistkümne erineva käände järgi. "Khun" ehk "sina" on ALATI "khun". Kui võrrelda eesti keelega, siis:

1. Chan rak KHUN - ma armastan SIND;

2. Chan hai KHUN - ma annan/ulatan SULLE;

3. Chan pbai gab KHUN - ma lähen koos SINUGA.*

(*inglise keeles "I GO with you")

Samuti ei muutu sõnad ka näiteks minevikus (ei ole nagu inglise keeles, et "go-went-gone" jne), kasutatakse lihtsalt täpsustavaid sõnu, näiteks "Chan PBAI gab khun mõa-wan" - "I WENT with you yesterday". Ka ei ole sõnadel sugu (nagu saksa ja vene keeles), jumal tänatud!

Ja veel - meie, eestlased, oleme eriti õnnelikud, mis puudutab tai keele õppimist, sest meil on "Õ"! Ka tai keeles on "õ" ("nõng" - "üks", "põan" - "sõber", "sii-lõang" - "kollane" jne), mida nii mõnigi rahvus hääldada ei oska (vt ka meie naljad soomlaste üle, et "ütle õpetaja!" ja soomlane ütleb "opetaja").

Kahjuks on neil aga ka "ng", mida nad kasutavad osade sõnade alguses ning mida MITTE KEEGI peale taide korralikult hääldada ei oska. Näiteks "madu" on "nguu" ja "raha" on "ngõn".

Read more...

.

Mu täditütar jälle "peksis" mind feissbukis, et pidagu ma, loll, oma blogi ikka kaa... No olgu, olgu! Mul on siin üks varem valmiskirjutatud postitus soolas tai keele kohta (nagu lubatud), postitan selle esimesena ja siis otsin mõned fotod oma sünnipäevast ka.

Read more...