Pood pasa Thai dai mai?

Pealkirjas olevat küsimust esitatakse mulle üsna tihti (see tähendab "kas sa räägid tai keelt?") ja enamasti vastan ma sellele naljaga pooleks "mai pood" (ei räägi) või "mai dai" (ei oska). Naljast on samas asi kaugel, sest kuigi ma suudan lihtsamad vestlused tai keeles maha pidada, siis taikeelsetest telesaadetest-filmidest ikka naljalt aru ei saa. Või kui mu kohalikud sõbrad omavahel vestlevad...

Niipalju olen ma aga vahepeal targemaks saanud, et lisaks sellele, et siin "r"-i asemel öeldakse "l", on ka tähti, mis lihtsalt sõnadest ära jäetakse. Ühe "l"-i ärajätmise näite ma juba eelnevalt tõin, aga kui veel mõni näide lisada, siis "kala", mis peaks tai keeles "plaa" olema, on kõnekeeles "paa" ("ba" aga tähendab ühtlasi hullu), "glab baan", mis tähendab "koju tagasi minema" muutub aga "gab baan'iks", mis tegelikult tähendab "koos koduga" ("gab" - "koos", inglise keeles "with"). Ka "r"-i, kui seda just "l"-iks ei muudeta, suhtutakse üsna laisalt. Näiteks "gra-pao", mis tähendab (käe)kotti, on kõnekeeles "ga-pao" ning "sokaprok", mis tähendab segadust/korralagedust/mustust on "sokapok".

Kõrvalepõikena mainin, et toosama "sokapok" on üks mu lemmiksõnu tai keeles, sest see kõlab nii armsalt! Teised lemmikud on:

* Pam nam-man (bensiinijaam);

* Nok-huu (öökull);

* Meng-mum (ämblik).

Ilmselt võiksin ma veel ja veel tuua näiteid tollest mugavast kõnekeelest, aga mu jutu mõte on see, et koolis keele õppimine ei taga veel kohalikest arusaamist. Tuleb lihtsalt kuulata, küsida ja rääkida.

Õnneks on ka üht-teist, mis selle keele õppimise lihtsamaks muudavad. Näiteks asjaolu, et sõnad ei muutu neljateistkümne erineva käände järgi. "Khun" ehk "sina" on ALATI "khun". Kui võrrelda eesti keelega, siis:

1. Chan rak KHUN - ma armastan SIND;

2. Chan hai KHUN - ma annan/ulatan SULLE;

3. Chan pbai gab KHUN - ma lähen koos SINUGA.*

(*inglise keeles "I GO with you")

Samuti ei muutu sõnad ka näiteks minevikus (ei ole nagu inglise keeles, et "go-went-gone" jne), kasutatakse lihtsalt täpsustavaid sõnu, näiteks "Chan PBAI gab khun mõa-wan" - "I WENT with you yesterday". Ka ei ole sõnadel sugu (nagu saksa ja vene keeles), jumal tänatud!

Ja veel - meie, eestlased, oleme eriti õnnelikud, mis puudutab tai keele õppimist, sest meil on "Õ"! Ka tai keeles on "õ" ("nõng" - "üks", "põan" - "sõber", "sii-lõang" - "kollane" jne), mida nii mõnigi rahvus hääldada ei oska (vt ka meie naljad soomlaste üle, et "ütle õpetaja!" ja soomlane ütleb "opetaja").

Kahjuks on neil aga ka "ng", mida nad kasutavad osade sõnade alguses ning mida MITTE KEEGI peale taide korralikult hääldada ei oska. Näiteks "madu" on "nguu" ja "raha" on "ngõn".