Ma tean, et olen õiges kohas, kui...

... mu vannitoa nagis ripuvad bikiinid!

Selliselt mõttelt tabasin end paar päeva tagasi vannitoas toimetades.

Olen nüüd reedest alates tööl käinud, kolmapäeval ja neljapäeval saan vabu päevi nautida.

Mind on väga sõbralikult vastu võetud, tunnen end tööl käies nagu kodus, tuttavad näod, tuttav keel (ma ei olegi tai keelt unustanud!). Motikas õnnestus lõpuks ilusasti käima saada, aga olen sellegipoolest tööl taksoga käinud, sest ei tihka vihmamärgadel tänavatel ise sõita. Õnneks ei maksa enam üle, sest teatud taksojuhid on kujunenud "omadeks jopedeks", kes juba mind nähes teavad, kuhu ma sõita tahan ja kui palju ma selle eest maksan. Ootan juba vabu päevi, et saaks puhata ja mängida.

Ja kui kedagi huvitab, siis...

Z helistas mulle mõned õhtud tagasi, kui ma Seduction'is esimest korda oma nägu näitasin. Helistas terve õhtu ja öö. Ei, ma ei vastanud, lülitasin telefoni välja. Ei, enam ei ole helistanud - kaua sa ikka peaga vastu seina jooksed, valus hakkab ju.

Jah, me töötame samale firmale ja ma näen teda vilksamisi, kui ta tööle tuleb ning ei, meil ei ole mingisugust kokkupuudet, sest minu leti eest kõnnivad läbi need, kes soovivad pileti eest maksta, kellel on lauareserveering jms. Ülejäänud (näiteks need, kellel on VIP-kaart või Seduction'i töötajad) sisenevad klubisse järjekorraväliselt ja nendega mul otsene kokkupuude puudub. Seega - me praktiliselt ei näe üksteist, ei räägi, kirjuta ega joonista. Kõik on rahulik ja maitsekas. Muretsemiseks pole põhjust.

On varahommik ja on uneaeg. Fan dii! ("Ilusaid unenägusid!" tai keeles).

Koos oma kalli kolleegi/sõbranna Mihret'iga tööpostil.

P.S. Ma ei jõua ära nautida seda, et ma ei pea äratuskella peale ärkama. Võin peale tööd magada niikaua, kui süda lustib, ainsaks piiranguks see, et järgmisel õhtul kella 21-st peab jälle tööl olema.

Read more...

Parim küsimus tai keeles

on: "Mai mai mai?"

Ehk eesti keelde tõlgituna: "(See) Ei ole uus?" (mai - eitus; mai - uus; mai - küsimärk).

Read more...

Pood pasa Thai dai mai?

Pealkirjas olevat küsimust esitatakse mulle üsna tihti (see tähendab "kas sa räägid tai keelt?") ja enamasti vastan ma sellele naljaga pooleks "mai pood" (ei räägi) või "mai dai" (ei oska). Naljast on samas asi kaugel, sest kuigi ma suudan lihtsamad vestlused tai keeles maha pidada, siis taikeelsetest telesaadetest-filmidest ikka naljalt aru ei saa. Või kui mu kohalikud sõbrad omavahel vestlevad...

Niipalju olen ma aga vahepeal targemaks saanud, et lisaks sellele, et siin "r"-i asemel öeldakse "l", on ka tähti, mis lihtsalt sõnadest ära jäetakse. Ühe "l"-i ärajätmise näite ma juba eelnevalt tõin, aga kui veel mõni näide lisada, siis "kala", mis peaks tai keeles "plaa" olema, on kõnekeeles "paa" ("ba" aga tähendab ühtlasi hullu), "glab baan", mis tähendab "koju tagasi minema" muutub aga "gab baan'iks", mis tegelikult tähendab "koos koduga" ("gab" - "koos", inglise keeles "with"). Ka "r"-i, kui seda just "l"-iks ei muudeta, suhtutakse üsna laisalt. Näiteks "gra-pao", mis tähendab (käe)kotti, on kõnekeeles "ga-pao" ning "sokaprok", mis tähendab segadust/korralagedust/mustust on "sokapok".

Kõrvalepõikena mainin, et toosama "sokapok" on üks mu lemmiksõnu tai keeles, sest see kõlab nii armsalt! Teised lemmikud on:

* Pam nam-man (bensiinijaam);

* Nok-huu (öökull);

* Meng-mum (ämblik).

Ilmselt võiksin ma veel ja veel tuua näiteid tollest mugavast kõnekeelest, aga mu jutu mõte on see, et koolis keele õppimine ei taga veel kohalikest arusaamist. Tuleb lihtsalt kuulata, küsida ja rääkida.

Õnneks on ka üht-teist, mis selle keele õppimise lihtsamaks muudavad. Näiteks asjaolu, et sõnad ei muutu neljateistkümne erineva käände järgi. "Khun" ehk "sina" on ALATI "khun". Kui võrrelda eesti keelega, siis:

1. Chan rak KHUN - ma armastan SIND;

2. Chan hai KHUN - ma annan/ulatan SULLE;

3. Chan pbai gab KHUN - ma lähen koos SINUGA.*

(*inglise keeles "I GO with you")

Samuti ei muutu sõnad ka näiteks minevikus (ei ole nagu inglise keeles, et "go-went-gone" jne), kasutatakse lihtsalt täpsustavaid sõnu, näiteks "Chan PBAI gab khun mõa-wan" - "I WENT with you yesterday". Ka ei ole sõnadel sugu (nagu saksa ja vene keeles), jumal tänatud!

Ja veel - meie, eestlased, oleme eriti õnnelikud, mis puudutab tai keele õppimist, sest meil on "Õ"! Ka tai keeles on "õ" ("nõng" - "üks", "põan" - "sõber", "sii-lõang" - "kollane" jne), mida nii mõnigi rahvus hääldada ei oska (vt ka meie naljad soomlaste üle, et "ütle õpetaja!" ja soomlane ütleb "opetaja").

Kahjuks on neil aga ka "ng", mida nad kasutavad osade sõnade alguses ning mida MITTE KEEGI peale taide korralikult hääldada ei oska. Näiteks "madu" on "nguu" ja "raha" on "ngõn".

Read more...

Pood Pasa Thai*

*ehk "Learn to Speak Thai" ehk "õpi tai keelt". Pood Pasa Thai laiutab mu tai keele õpiku peal ja otsetõlkes tähendab see "räägi (pood) tai (Thai) keelt (pasa)". Kusjuures "pood" hääldatakse kui "puud", aga et ma õpin tai keelt läbi inglise keele, on ka kõik õpikus olevate sõnade tähendused inglise keele hääldust arvesse võtvad.

Mis ma siis teada olen saanud?

1. Seda, et sõnu "tulema", "hobune" ja "koer" tähistab tai keeles üks ja sama sõna, milleks on "ma". Vastavalt hääldusele muutub ka tähendus.

2. Seda, et kohalikud kasutavad omavahel suheldes nii palju slängi ja lõikavad kõik laused nii lühikeseks, et mul on tunne, et ma ei hakka eales mõistma, millest juttu on. Näiteks küsimus "Kuhu sa lähed?", mis korrektses tai keeles on "Khun (sina) bpai (lähed) tee-nai (kuhu)?" lüheneb igapäevasuhtluses lihtsalt küsimuseks "bpai nai?"

3. Seda, et Phuketil (aga ka mujal lõunas) taid "r" tähte ei häälda, teadsin ma juba varem. Aga ikkagi on imelik, kui koolis õpetatakse "arroy" (maitsev), "roy" (sada), "farang" (mitte-tai) jne, aga kohalikud ütlevad (ja ka kirjutavad!) rahuliku südamega "alloy", "loy" ja "falang". Üks mu kolleeg teatas mulle isegi, et talle lihtsalt ei meeldi see "r"! Hehe.

Igaljuhul raskelt tuleb see tai keel, aga mul on hea meel, et keelekursustele läksin. Tean ka nüüd, et tänaval kuulmise järgi õpitu võib rääkijast lihtsalt lolli mulje jätta. Näiteks ei ole mu varem kasutatud "tänan, ei" mitte "meao kha", vaid hoopis "mai (eitus) ao (tahtma) kha (viisakusväljend)" ning number 6 ei ole mitte "hop", vaid "hok".

P.S. Mu läpakas on endiselt pilditu, homme viin parandusse, aga otsustasin mõned read sellest hoolimata võõras arvutis kirja panna. Sisestasin Google'i otsingusse "Estonian alphabet" ning tegin täpitähtedest copy-paste. Ajakulu küll, aga vähemalt on lihtsam teksti jälgida.

P.P.S. Pean möönma, et eesti keeles kasutatakse ikka tüütult palju neid täpitähti!

Read more...

Jäätis ja välgumihkel (ehk This is Thailand. Part 3.)

Arusaadav, et taidel ei ole sõna, mis tähistaks jõule ning nad kasutavadki väljendit "christmas" - siin on budism ju. Aga asjaolu, et ka näiteks jäätis on lihtsalt "ice cream", tuli mulle üllatusena. Ja välgumihkli kohta ütlevad nad hoopiski fire check! "Fire" tähistab siis tuld ning "check" seda heli, mida välgumihkli süütamine esile kutsub.

Järgmisel kolmapäeval alustan tai keele kursustega ning ilmselt ootab mind ees üks põnev ja veelgi üllatusi pakkuv teekond.

Minu taistumine on ilmselge - ostsin oma esimese valgendava produkti (mu nina ja ülahuule vaheline piirkond on miskipärast päikesele ülitundlik ning muutub päevitades ülitumedaks) ning maitsesin esimest korda elus prussakaid! Küll mitte neid kõige suuremaid, aga mõned väikesed mutukad rändasid mu makku küll. Maitsel ei olnudki midagi viga - need olid fritüüritud ja maitsestatud ning maitsesid nagu soolased (kartuli)krõpsud. Ilmselt annab niimoodi prepareerides pea iga asi söödavaks muuta.

Read more...