Kindlasti tahaks...

Mul oli igasugu huvitavaid mõtteid enne Phuketilt esimest korda koju saabumist. Et kindlasti tahaks... just nende inimestega kokku saada, just neis kohtades käia ja just nende tegevustega tegeleda! Täpsemalt enam meeles ei olegi, sest kirja ma ühtegi mõtet ei pannud.

Nüüd teist korda Phuketilt tulles oli samamoodi. Lisaks inimestele, kohtadele ja tegevustele igatsesin ka eesti toitu. Et kindlasti tahaks süüa... Täpsemalt ei mäletagi, aga kindlasti olid seal nimekirjas kodjuust, tuunikala tomatis, leib, tatrapuder hapukoorega, pelmeenid, isegi kohukesed! Tegelik nimekiri oli kordades pikem, aga täpsemalt ei mäleta, sest kirja ju ei pannud.

Nüüd, enne kui ma Phuketile tagasi lendan, tean ma täpselt, mida ma seal kindlasti teha tahaks. Ma tahan minna randa päevitama, ujuma, snorgeldama. Ma tahan imelise vaatega After Beach restoranis löötida ning oma lemmik-baaris maitsvaid Margaritasid nautida. Ma tahan veel natuke müüa noid pileteid, sest see on nii palju lihtsam töö, kui kiuslikest soomlastest klientide teenindamine suvise Pärnu kesklinna kohvikus. Ma tahan korralikku ja mõnusat tai massaaži ning mäejalami Number 6 restoranis süüa kõike, mida hing ihaldab! Ja mitte just tingimata selles järjekorras. Aga vähemalt olen ma selle nüüd kirja pannud.

Pildil on mu tänane hommikusöök. Just selline, millisest Phuketil vaid unistada võib: Karjala pirukas munavõiga, kodujuust värskete tomatite ja pipraga, must leib juustu, tomati ja tilliga ning must leib munavõi ja vürtsikiluga.