Jätk

Ma vaatan, et kaks vinguposti juhtus järjest ja pean kohe vajalikuks ka teisi süüdistada, et "nemad ju ka!" ehket siinsete vene turistide kallal vingumine ei ole ausõna ainult minu isiklik kiiks.

Näiteks. Seduction'i peamanager, kelle üks vanematest on rootslane ja teine soomlane, käis prantsuse keele kursustel. Esimene lause, mille ta endale selgeks õpetada lasi, oli: "Ma ei ole mingi krdi venelane!"

Ja näiteks veel. Üks teine Seduction'i manager (üks vanematest tai, teine soomlane) postitas oma näoraamatus: "I don't speak fckng Russian! You yelling at me isn't suddenly going to make me fluent in Russian!" (ja veel natuke roppusi siia lõppu) ehket "Ma ei räägi vene keelt ja kui sa mu peale karjud, ei muuda see mind ühtäkki ladusalt vene keelt oskavaks!" (ja veel natuke roppusi siia lõppu).

Ning siis veel kolmas näide. Seduction'i piletikassas töötab ka Olga. Täiesti venelane. Aga isegi temal on selliseid töö-öid, kus ma vene kliente nähes tema peale osutan (et "näed, tema räägib vene keelt!") ja ta kategooriliselt nendega suhtlemast keeldub. Tõmbab suu kriipsuks ja raputab pead ("ei, ei räägi minagi!") (ei ole tõsi). Näedsa! Isegi (normaalsetel) venelastel endil on Phuketit külastavatest vene turistidest aeg-ajalt kõrini, mis siis veel teistest rääkida.

Aga nüüd saab vingupostitustesse pausi teha. Homme hommikul, kohe pärast töö-öö lõppu, sõidame Pirke'ga kaheks ööpäevaks Koh Lanta'le, väikesele saarele Phuketi läheduses, kus ei ole mitte midagi muud teha, kui vaid lõputult rannas lebada ja maitsva toiduga kreeka restoranis end nuumata. Vähemalt nii Pirke lubas. Kõlab hästi, igatahes.

P.S. Ma ei saa veel siia lõppu mainimata jätta, et täna oli äärmiselt kummaline "linnu-ilm". Nimelt ründas üks turris tukaga lind mind nii siis, kui ma kodumäest alla SevenEleven'isse jalutasin, kui ka koju tagasi marssides. Lendas mulle korduvalt kogu keha ja/või nokaga vastu põske ja jäi siis eemale uut ründamisjärge ootama. Poeskäik nagu Hitchcock'i filmis.