Elu hotellis

Ma rääkisin Z'le omal ajal korduvalt, et võiks mõneks ööks siinsamas Phuketil hotellitoa rentida. Sest hotellides on basseinid, bassuääres pakutakse värvilisi kokteile ja tuba ei pea ise koristama! Mulle tundus see nii lihtsa ja geniaalse variandina, et vahelduseks argipäevaelust välja murda. Seda enam, et kõik need ilusad hotellid on ju kodusaarel kiviviske kaugusel ning püsielanikuga saab sooduspakkumistest kohe kinni haarata! Tema aga mu ideest iial niimoodi ei vaimustunud, kui mina... ja issand, kuidas ma saaks selle lause praegu õudselt tabavalt ja õelalt lõpetada, aga ma ei tee seda, sest ma tahan kirjutada hoopis sellest, et hetkel ma elangi hotellis!

Mu emme on ju siin ja olen end tema hotelli vaikselt sisse sättinud. Bassein on mul küll nüüd ka kodus olemas, aga siin on veel lisaks jõusaal, toateenindus ja buffet hommikusöök! (Värvilistest kokteilidest hoian esialgu eemale, sest mingi tüütu tõbi on kallal). Mis mulle tegelikult kõige rohkem meeldib (lisaks sellele loomulikult, et saan emaga aega veeta) on see tunne, nagu oleks isegi puhkusel! Ma kohe ei oska seletada, aga oma (üüri)kodus ja hotellis elamisel lihtsalt ON vahe sees. Vahelduseks on hotellielu mõnus ja kohustustevaba. Kuigi eks lõpuks tahab igaüks ikka oma koju, oma kappinuppude juurde...

Siin me oleme!

Uue ja moodsa hotelli ühte otsa jäävad vanad ja mahajäetud majad, mis hotellitaimede taustal basseinivaatega võrreldes hoopis teistsuguse pildi loovad.