Amena Burger...
Thursday, June 3, 2010
... on parim öine/varahommikune burger Phuketis. Võib-olla isegi üldse parim burger, mida ma eales söönud olen. Kohalik burksiputka avatakse umbes südaöö paiku ning suletakse päikesetõusul. Putka ise näeb välja selline:
Ja see on Amena juustuburger (sai pealt krõbe, seest pehme, kotlet samuti, lisaks juust, salat ja ohtralt imemaitsvaid kastmeid):
Ma räägin nüüd söögist. Vastan küsimusele "mida sa seal Tais sööd?" Ja ei, mitte ainult burgereid.
Suussulavaimad hommikusöögid pistan ma põske Sandwich Shoppe'is. Tegemist on hubase ja euroopaliku puhvetiga, kus serveeritav omlett (paari vürtsika kotleti ning paari röstsaia viiluga) on ülihea! Ja kohvi (reeglina on mu valikuks küll cappuccino) oskavad nad ka teha! Tais on nimelt üsna keeruline maitsvat kohvi leida.

HIND: 200-... bahti (oleneb omletilisanditest ja kohvivalikust)
Lemmikud lõuna- ja õhtusöögid, söögikohad ning -poed on:
Fried rice with chicken (taldrikul alati koos mõne värske kurgi viilu ja laimitükiga), mida pakutakse igas kohalikus söögikohas.
Sushi. Imemaitsvalt ja imeodavalt?! Jah, palun! (Seda muidugi juhul, kui eelistada turgu ja/või toidupoodi. Jaapani restoranis Fuji tuleb sushi eest tunduvalt rohkem maksta).
HIND: 5-10 bahti tk
Kanavardad. Minu erilised lemmikud on paneeritud-fritüürit ud, kanafileega täidetud vardad. Väga hästi maistevad aga ka sellised:
Jeffer Steak. Patongi kaubanduskeskuses Jungceylon asuvat puhvetit külastame kolleegidega ühel põhjusel: salad bar! (Tegelikult ei teadnud ma enne käesolevat blogisissekannet selle söögikoha nimegi, sest ütleme alati "Lets go to salad bar!" ja kõik saavad aru, millest jutt). 99 bahti eest võib süüa nii palju, kui sisse mahub ning pakutavaks kraamiks on erinevad köögiviljad, salatid, makaroniroad, supid, puuviljad ja magustoidud.
Mama Restaurant. Seda Katal asuvat söögikohta külastasin pidevalt (nagu nimigi ütleb, haha!) koos oma emaga. Alates kella 18-st pakutakse tellitava söögi kõrvale tasuta salatit ja suppi. Atmosfäär on mõnus, teenindus sõbralik ja toidud maitsvad.
Seven Eleven & Family Mart. Neist kioskitest ostetav kraam moodustab suure osa mu menüüst. Nimetatud poekesi leidub siin iga nurga peal ning need on avatud 24/7. "Menüüs" on kõike alates pulgakommidest lõpetades nuudli- ja riisiroogadega. Ja ka näiteks njämmad juustu-vinku ja juustu-singi croissantid:

HIND: 23 bahti
Kui aga jookidest rääkida, siis seda hirmu, mis mul Eestis oli, et tarbisin liiga vähe vedelikke, siin ei ole. Vett kulub korralikes kogustes ning kohati tundub, et ma olen siin mõne kuuga ära joonud rohkem, kui kogu Eestis elatud aja jooksul...
... Coca-Colat! Just! Ilmselt on suhkruvajadus nii suur, sest Eestis mulle isegi ei maitsenud see jook. Viimasel ajal haarab käsi aga üha sagedamini šokolaadipiima järele.
HIND: 10-44 bahti (oleneb pudeli suurusest)
Ja magustoiduks? No loomulikult banaanipannkook!
*Taidele kehtib reeglina üks (odavam) ja farangidele teine (kallim) hind.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.
**Pildil olev meesterahvas pole sinna juhuslikult ära eksinud, tegemist on ühe toreda Soome eestlasega, kes koos abikaasaga mu ema hotellis elas ja neljakesi koos sai mööda saart chillida.
Labels:
söök-jook
03.06 From Kathu to ting tong* Patong
Kui ma soovinuks oma viimased 15 päeva (ma tulen koju!) senises korteris veeta, pidanuks ma terve kuu üüri maksma. Ilmselt olnuks variant ka kaubelda, aga mitte olulisel määral. Igaljuhul kalliks läinuks ja... tegelikult on igapäevasest Kathu ja Patongi vahel sõitmisest tüdimus peal. Niiet nüüd elan ma Patongis!
Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!
Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!
*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.
Mu pampude siiajõudmine on aga väärt kirjapanemist. Rolleriga olnuks seda keeruline teostada, seega läksin lähedalasuvasse kaubanduskeskusesse Central Festival, andsin keskuse ees jalutavale taksojuhile oma soovist teada (mina rolleriga ees, tema taksoga järel, käime mu korterist läbi, laeme asjad taksosse ja sõidame Patongi) ning sõit võis alata. Miskipärast otsustas taksojuht aga must mingil hetkel mööduda ning kui ma oma uue kodu juurde jõudsin, siis... mida ei olnud, oli takso! Kadunud koos kõigi mu asjadega! (Ma ei hakka parem kirja panemagi, mis ma kõik oma kohvrisse ja seljakotti jätsin, selle asemel et targu endaga rolleri käsipagasis kaasas kanda). Jalutasin lähedalasuva tuletõrjedepoo juurde, et äkki takso seal... aga ei! Õues istuvad tuletõrjujad pärisid, mis mureks. Seletasin poolnuttes ning tuletõrjujad ("slowly, slowly, slowly!") soovitasid politseijaoskonda pöörduda. Seal seletasin juba pärisnuttes ning politsei soovitas Centrali juurde tagasi minna, aga mitte täna õhtul, vaid homme hommikul! Ja istuda öö läbi teadmatuses? No way! Tormasin rolleriga Centrali juurde tagasi, kohtasin sama firma teist taksojuhti ning seletasin hüsteeriliselt kätega vehkides ja täitsahullultnuttes, et mu asjad on varastatud! Aga selgus, et esimese taksojuhi kadumise taga oli hoopis proosalisem põhjus - ta oli nimelt vale maja juurde sõitnud!
Igaljuhul lõpp hea, kõik hea - sain ühese voodiga toa asemel mõneks päevaks kahese voodiga variandi, sest standard roomi polnud parasjagu saadaval (hind on minu kasuks sama) ning mul on nüüd veekeetja! (Esimesed kiirnuudlid on tehtud). Ja WiFi! (Mõnulen voodis blogipostitust kirjutada). Ja DVD-mängija! (Homme soetan endale kõik siin saadaolevad Family Guy hooajad). Yeah!
*"Ting tong" tähendab tai keeles pöörast.
Labels:
Patong
,
This is Thailand
26.05 Boy George @Seduction
Thursday, May 27, 2010
Mida oodata, kui lubatakse, et 26. mail esineb klubis Boy George? Loomulikult Culture Club'i surematuid hitte "Do You Really Want To Hurt Me?" ja "Karma Chameleon". Aga ei. Erkroosa kaabuga, mida kaunistab litritest meisterdatud pealuu ning sama ekspressiivse jakiga ülimeigitud ultimate ladyboy astub DJ-pulti, ühineb ülejäänud DJ-dega ning mängib koos nendega öö läbi neidsamu lugusid, mis klubis pea iga õhtu kõlavad. Boy George is a DJ. Kes oleks osanud arvata!

(Fotod: www.24phuket.com)
Aga vanade aegade mälestuseks:
http://www.youtube.com/watch?v=znE6sA40lmY
http://www.youtube.com/watch?v=znE6sA40lmY
This is Thailand. Part 2.
Thursday, May 13, 2010
Pildi pick-up truck'iga sõitjatest lisan nüüd!

Read more...

Lisaks on siinkohal sobilik pikendada Taile (või siis Phuketile, kui täpsem olla) iseloomulike ja omapäraste pisiasjade nimekirja:
Tuut-tuut! "Mida ma jälle valesti tegin?" mõtlesin varem iga kord, kui Patongist Kathule sõites mägiteed ületasin ja etteheitena kõlavad signaalid mu kõrvu kõlasid. "We do it to show respect," selgitas mulle mu kohalik kolleeg. Siis märkasin, et signaalid kõlavad alati ühes ja samas kurvis. Austust avaldatakse signaalitamisega mäejalamil olevale Hiina templile ning ilmselt ei ole templi kõrvale asetatud Tai kuninga pilt vähem austustväärt. Mõne allika kohaselt on aga tegemist mäe kõige ohtlikuma kurviga ning signaal annab juba kaugelt märku, et ohtlik koht on tulemas. Nüüd signaalitan ka mina iga kord seda kurvi läbides. Tuut-tuut-tuut!
Nuuh-nuuh! Algul arvasin, et kohalikud on end lihtsalt õhukonditsioneeriga külmetanud. Tegelikult on iva milleski muus. Nimelt näivad paljud taid olevat sõltuvuses eukalüpti-pulkadest, mida nad pidevalt nuusutavad. Tegemist on absoluutselt loodusliku tootega, mis lööb pea mõnusalt klaariks. Niimoodi nad väidavad. (Ahjaa - pulga teist otsa saab kasutada õli tilgutamiseks sääsehammustuste peale).
"No haaave! Can nooot!" Kaks põhilist väljendit, mida kohalikud turistidega vesteldes kasutavad. Tüüpiline situatsioon: sisened kohalikku söögikohta, mõtled-mõtled, valid-valid ning kui lõpuks klienditeenindajale oma soovist teada annad, teatab too: "no haaave!" Mõtled-mõtled ja valid-valid uue toidu ning taas "no haaave!" Turul Tai mõistes naeruväärselt kõrget hinda allakaubeldes lasevad kaupmehed aga tihti kuuldavale väljendi "can nooot!"
Tuut-tuut! "Mida ma jälle valesti tegin?" mõtlesin varem iga kord, kui Patongist Kathule sõites mägiteed ületasin ja etteheitena kõlavad signaalid mu kõrvu kõlasid. "We do it to show respect," selgitas mulle mu kohalik kolleeg. Siis märkasin, et signaalid kõlavad alati ühes ja samas kurvis. Austust avaldatakse signaalitamisega mäejalamil olevale Hiina templile ning ilmselt ei ole templi kõrvale asetatud Tai kuninga pilt vähem austustväärt. Mõne allika kohaselt on aga tegemist mäe kõige ohtlikuma kurviga ning signaal annab juba kaugelt märku, et ohtlik koht on tulemas. Nüüd signaalitan ka mina iga kord seda kurvi läbides. Tuut-tuut-tuut!
Nuuh-nuuh! Algul arvasin, et kohalikud on end lihtsalt õhukonditsioneeriga külmetanud. Tegelikult on iva milleski muus. Nimelt näivad paljud taid olevat sõltuvuses eukalüpti-pulkadest, mida nad pidevalt nuusutavad. Tegemist on absoluutselt loodusliku tootega, mis lööb pea mõnusalt klaariks. Niimoodi nad väidavad. (Ahjaa - pulga teist otsa saab kasutada õli tilgutamiseks sääsehammustuste peale).
"No haaave! Can nooot!" Kaks põhilist väljendit, mida kohalikud turistidega vesteldes kasutavad. Tüüpiline situatsioon: sisened kohalikku söögikohta, mõtled-mõtled, valid-valid ning kui lõpuks klienditeenindajale oma soovist teada annad, teatab too: "no haaave!" Mõtled-mõtled ja valid-valid uue toidu ning taas "no haaave!" Turul Tai mõistes naeruväärselt kõrget hinda allakaubeldes lasevad kaupmehed aga tihti kuuldavale väljendi "can nooot!"
Labels:
This is Thailand
Koduloomad
Wednesday, May 12, 2010
Ei, ma pole siin ühtegi looma kodustanud, aga mu elamises on end mugavalt sisse seadnud mõned ämblikud ning aeg-ajalt astub ka mõni geko läbi. Gekod võtan ma vastu sõbraliku naeratusega ning ühtegi ämblikuvõrku pole ma ära lõhkunud. Nad on mu sõbrad, sest meil on ühine vaenlane: sääsk! Niiet tere tulemast ja head isu!

Igasugu muud elukad külastavad maja, kus ma elan (koridori, korterit, rõdu), samuti pidevalt. Näiteks suured, läikivad prussakad, väikesed punased ning suured mustad sipelgad. Kiili-herilase-kärbse vahepealsed tegelased, kes ilmuvad siis, kui vihma sajab, kukuvad koridori põrandale surnult maha ning muutuvad sipelgate pidusöögiks (väidetavalt on tegemist termiitidega). Ja kui loomadest veel rääkida, siis... lõpuks õnnestus mul Buddha mäel ka elusat madu näha (surnud madusid ja maonahku on seal ikka vedelenud). Tüüp oli rohelist värvi ja punase kaelaga. Ehmus minu nägemisest õnneks sama palju, kui mina tema nägemisest ning roomas põõsasse.
Labels:
koduloom
13.04-15.04 Songkran
Friday, May 7, 2010
Songkran on Tai uusaasta. Tegemist on rohkete traditsioonidega festivaliga (vaata ka: http://en.wikipedia.org/wiki/Songkran), millest kõige silmapaistvamaks on kahtlemata lõputu veesõda. Kõlab lõbusalt, eks? Jah, kui oled selleks ettevalmistunud, sest... tüüpilise estohhina leidsin mina kogu selle möllu juures hoopis rohkem vingumis- kui rõõmustamisväärset.
Esiteks kippusid mul tohutu üleujutuse tõttu läätsed silmist ära ujuma (lisaks üsna süütutele veepüstolitele leiavad veesõjas kasutust kõik kättesaadavad õõnes nõud, sealhulgas kopsikud ja ämbrid, mida vee näkku, pähe ja selga virutamiseks kasutatakse).
Teiseks arvavad paljud veesõdalased, et jääkülm vesi on see kõige õigem, mida ohvritele krae vahele lajatada. Vee jahutamiseks kasutatakse jääkuubikuid ja suuri jääkamakaid. Päev läbi kestvad külmavärinad on igaljuhul garanteeritud ja ometi on väljas tulikuum!
Kolmandaks ei näi keegi hoolivat sellest, et rolleriga on niigi keeruline üleujutatud tänavatel liigelda ning et olukorda veelgi ohtlikumaks muuta, loobitakse vett vastu kiivriklaasi (ehk siis libe tee + olematu nähtavus).
Neljandaks - talk! Veega segatud talki möksitakse peamiselt näkku. Traditsiooniliselt tegid seda mungad, et inimesi õnnistada. Nüüd kasutavad seda kõik pidulised ning lisaks valgele talgile sain mina kogeda ka kollast ja punast vaat et veekindlat möksi, mille mahapesemiseks läksid kasutusse muuhulgas ka veekindla meigi eemaldi ning küünelakieemaldi.
Veidike pildimaterjali ka (netist leiab kindlasti palju kvaliteetsemat kraami, tasub otsimist):



Kui nüüd mõne sõnaga ettevalmistumisest rääkida, siis... Kõige lõbusam on Songkran ilmselt siis, kui hankida endale pick-up truck, tünnitäis vett, mõned kopsikud ning istuda koos sõpradega auto kasti, sõita ringi ning veesõdida kogu südamest (sellist varianti nägin tänavatel üsna palju ning kõige vahvam näis kastisistujatel olevat siis, kui satuti kõrvuti mõne samasuguse autoga, vett lendas ühest kastist teise ja kõik olid rahul). Mis puudutab riietust, siis bikiinid/ujumispüksid on absoluutselt piisav varustus ja ujumisprillid ei tee ka kindlasti paha! Ning loomulikult tuleb kõik muu kraam (rahakott, mobiiltelefon, võtmed) kilekottidesse lukustada. Head pidu!
P.S. See siin on "Kiida naabrit!" rubriik. Arvestades minu postituste tempot ja ajakohasust tuleb möönda, et lätlastel on alati õigus olnud. Eestlased on üks väga aeglane rahvas.
Labels:
Songkran
Subscribe to:
Posts
(
Atom
)







