Blond munadevärvimislaboris

Eile õhtul muutus mu köök tõeliseks munadevärvimislaboriks: munad, sibulakoored ja marlid mööda kööki laiali, tuba kapsahaisu täis... Jah, mul õnnestus Phuketilgi lõpuks mune värvida! Ma ei ole ju siin kunagi poest valgeid, tooreid mune leidnud (ju pole piisavalt otsinud ka) ja sinna on see jäänud.

Kui aga Kristiine mulle teatas, et valgeid, tooreid pardimune saab poest küll ja mulle justkui oma sõnade kinnituseks ühe ilusa sibulakoortega värvitud muna kinkis, otsustasin, et tuleb asi käsile võtta.

Miks ma räägin just tooretest munadest? Sest valgeid mune leidub siin ikka, aga nad on reeglina needsamad "khai khem" ehk soolatud pardimunad, mida müüakse juba keedetud kujul.

Esimesest poest mul tooreid pardimune leida ei õnnestunud, teisest samuti mitte. Kolmandaga läks lõpuks õnneks! Suundusin köögiviljaleti juurde sibulakoorte jahile. Võtsin kilekoti ja kukkusin sinna sibulatelt maha pudenenud koori toppima. Saalitöötaja, kes oli parasjagu millegagi ametis, astus mu selja taha, et olla valmis mu valitud kraami kaaluma. Nähes, et mind näivat huvitavat ainult kasutud koored, sammus ta oma tegemiste juurde tagasi. Moe pärast pistsin lõpuks ka ühe sibula kotti, et millegi eest ikka maksta ka, kui toosama töötaja naeratades teatas: "Mai pen rai." Ehk "Ei ole midagi!" Ma oleks need koored tasuta saanud! Ütlesin, et mul on siiski üks sibul ka seal koorte vahel ja pärast seda kvalifitseerus mu kotitäis kaalumiseks küll. Selgitasin, et mul on neid koori vaja selleks, et mune värvida. Mees vaid muigas ükskõikselt. Ilmselt ta ikkagi ei saanud aru, mis mul täpselt plaanis on, aga ei soovinud üle küsida ka.

Haarasin kaasa veel ühe punase kapsa ja suundusin kassasse. Sibulakoori täis kotti kassast läbi lüües naeris kassiir kolleegile: "Ei tea, mis ta nendega küll teha kavatseb?" Ma siis selgitasin jälle lahkelt tai keeles, et värvin ja et munadepühad jne. Sain taaskord vastuseks jaheda muige.

Koju jõudes tõmbasin labori käima. Et olin varem guugeldades sattunud selle postituse peale, tahtsin hirmsasti punase kapsaga värvimist proovida. Keetsin poolest (eelnevalt hakitud) kapsast värvi välja, tõstsin kapsatükid potist, hoidsin saadud tumesinist vett riisikeetjas soojas, keetsin munad ja pistsin nad kapsavedelikku. Kartsin, et soojas vees küpsevad munad edasi ja saan endale ülekeedetud käkid, aga et nii ma olin lugenud, et "äsjakeedetult" ja "sooja vette", siis nii ka tegin. Ilusa, erksinise värvi nimel.

Vaikselt hakkasid munad värvi külge võtma, aga tõesti hääästi vaikselt. Siis meenus mulle, et lugesin postitusest ka äädika kohta - lisasin seda vedelikule ja vedelik tõmbus tumesinise asemel lillaks, mitu tooni heledamaks ja minu meelest muutusid ka munad heledamaks. Lugesin postitust uuesti - autor justkui ütleb, et törtsutas erinevate looduslike värvide kaussidesse äädikat ja kirjeldab siis, kuidas kassinaeri vedelik äädikaga reageerides värvi peaaegu täielikult ära kaotas. Punase kapsa vee ja äädika segamisest küll otseselt juttu ei ole, aga kartuses, et munad värvi sootuks kaotavad, valasin äädikaga segatud vedeliku minema, keetsin teisest kapsapoolikust värvi välja, tõstsin munad uude vedelikku ja jätsin ööseks likku.

Sibulakoortega värvisin muidugi ka, ja et ma olin lubanud mune ka ühele perele jagada, tekitasin osadele munadele pereliikmete eesnimede tähed. Kasutasin selleks tähestiku-kleepse, mis mul juba eelmisest hooajast olemas olid.

Hommikul tõstsin kapsavees ligunenud laari potist välja, tulemus jäi tagasihoidlikum, kui lootsin ja pigem ei ole see seda jama väärt, sibulakoored on ikka kindla peale minek, kiirem ka. Ning haisuvabam. Nüüd pean vaid välja mõtlema, mis ma selle sibulaga peale hakkan? Ma ju kodus väga süüa ei tee.

P.S. Sinised munad õnneks ei küpsenudki üle ja maitsesid hommikusöögiks väga hästi.