Väike New Orleans keset Phuketit

New Orleans oli üks mu lemmikumaid sihtkohti esimeselt USA-reisilt. See arhitektuur, see muusika, see fiiling...! Aga MITTE see toit! Ma ei olnud veel varem näinud, et absoluutselt KÕIKE on võimalik paneerida ja friteerida. Eriti markantseks näiteks Ülle mereannivalik, mida me kõik kujutasime ette värske ja suussulavana, aga lauale jõudis hoopis hunnik kollakas-beeže junne. Kuhja tipus võis aimata krabi, kuigi tegelikult näevad kõik paneeritud ja friteeritud mereannid ikka üsna ühesugused välja. Teise näitena veel minu kanapasta, sest ma olin kindel, et kanapasta puhul ei anna ju midagi taignas praadida. Aga ma eksisin! Sain hunniku makarone, mille tipus ilutses suur tükk... paneeritud ja friteeritud kana!

Aga nüüd siis selle "keset Phuketit" osa juurde. Käisin eelmisel nädalavahetusel Centralis massaažis (oi, kui kaua ma olin seda oodanud!) ja soovisin pärast seda midagi värsket ning tervislikku süüa. Mulle väga maitseb (ka Centralis asuva) Wine Connectioni Caesari salat, aga mulle meenus, et teel kaubanduskeskusesse nägin üht uut ja hubast kohalikku söögikohta ning otsustasin, et sõidan hoopis sinna ja naudin vürtsikat som tami. "Vabandage, meil ei ole veel inglise keelset menüüd," vabandas teenindaja. "Ahah, ei ole hullu! Kas teil som tami salatit on?", küsisin vastuseks. "On küll, aga meie som tam on teistsugune, me serveerime seda praetult!" "Praetud salat? Polegi varem midagi sellist kohanud! Aga olgu, ma tellin selle ja juurde palun Tai omletti ka!"

Selline hubane kohake, nimeks The Hipst'Garden.

Ja siis jõudis see väike New Orleans taldrikul minu lauale. Hunnik paneeritud-friteeritud... midagi. Lähemal vaatamisel avastasin, et serveeritud ports ei olnud mitte ainult praetud salat, vaid sinna oli lisatud ka mereande. Tundsin ära kalmaarirõngad, kaheksajalajupid ja mingid teolised. Kõik muidugi ühtlaselt pruunikas kestas. Ma ei söö ei kalmaari, kaheksajalga ega tigusid, seega rändas see kupatus kohe taldriku nurka. "Salatit" ise suutsin süüa umbes pool, õnneks vürtsikas kaste ja paar ampsu värskeid köögivilju pisut päästsid. Kõrvale veel rasvane omlett, millest samuti pool alles jätsin. Mul läks süda sellest õlist ja rasvasusest ikka päris pahaks, veel järgmisel päeval läikis.

Selline "salat" siis.

Kõrvale serveeritud vürtsikas kaste ja värsked köögiviljad leevendasid "õlipommi".

Järgmisel päeval tellisin som tami restoranist, kus seda valmistatakse traditsioonilisel moel, palusin serveerida koos soolase munaga (ongi selline nimi tai keeles: "khai (muna) khem (soolane)"), keele viis alla!