Saiamaniakid

Eelmisel nädalal selgus, et arusaam, nagu toituks farangid vaid saiast, ei olegi Z'i kiiks, vaid üldlevinud argiarvamus.

Mul õnnestus nimelt osaleda ühele ökoreisifirmale tehtavas fotosessioonis Krabi provintsis (seal on lihtsalt imeilus! Ja imeilselt vaikne!). Sessiooni ajakava nägi ette, et õhtuks Phuket Town'i hotelli ööbima, varahommikust Krabile ja järgmisel päeval samamoodi.

"Kõigepealt sööte õhtusöögi ja siis proovite selga homseks vajaminevaid rannariideid," teatas sessioonipealik ja saatis meid lauda. Õhtusöögiks oli meie kuueliikmelisele seltskonnale tellitud neli ülisuurt pizzat, praetud kanatiibu pealekauba. Ja seda enne rannariiete proovimist ja magamaminemist!

Tai meeskonnaliikmed pugisid samal ajal nurgas Tom Yam'i suppi ja teisi kohalikke hõrgutisi.

Järgmisel hommikul kaeti meile hommikusöögilaud... võileibadest! Õnneks ka pisut puuvilju ja jogurtit, sest olime eelmisel õhtul pizzaorgia järel niimoodi palunud. 

Tai meeskonnaliikmed sõid hommikusöögiks praetud kana ja kleepuvat riisi.

Ja kui ka lõunasöögiks meile jälle võileibu valmistama hakati ja taidele samal ajal Tai toitu kõrvale tõsteti, palusin ma, et kas ka meie normaalset sööki saaks. Ja kujuta pilti, saimegi! Riisi, praemuna ning kana erinevate kastmetega! Ja ka edaspidi lubati meil (võileibade kõrvale) Tai toitu nautida.

Vaid üks venelasest fotosessioonil osalenu jäi ühe kohaliku õhtusöögi järel nälga. Ta nimelt väitis, et on küll kaks aastat Tais elanud, aga valmistab endale alati ise koduseid roogi ning Tai toitu väga ei söö. Vähemalt vürtsikat toitu kindlasti mitte. Täitsa kahju temast!

Ma loodan, et saan lähiajal mõned tehtud fotod ka enda käsutusse ning Krabi ilu oma blogis jagada.

P.S. Ma ei arva enam sugugi, et Tai toit võileibade söömisest tohutult palju tervislikum oleks (valge riis ning rohkes õlis praetud või fritüüritud lihakraam sinna kõrvale), aga vähemalt maitseb hästi ning on kõhusõbralikum ka, kui kuiv sai.