Saiamaniakid

Eelmisel nädalal selgus, et arusaam, nagu toituks farangid vaid saiast, ei olegi Z'i kiiks, vaid üldlevinud argiarvamus.

Mul õnnestus nimelt osaleda ühele ökoreisifirmale tehtavas fotosessioonis Krabi provintsis (seal on lihtsalt imeilus! Ja imeilselt vaikne!). Sessiooni ajakava nägi ette, et õhtuks Phuket Town'i hotelli ööbima, varahommikust Krabile ja järgmisel päeval samamoodi.

"Kõigepealt sööte õhtusöögi ja siis proovite selga homseks vajaminevaid rannariideid," teatas sessioonipealik ja saatis meid lauda. Õhtusöögiks oli meie kuueliikmelisele seltskonnale tellitud neli ülisuurt pizzat, praetud kanatiibu pealekauba. Ja seda enne rannariiete proovimist ja magamaminemist!

Tai meeskonnaliikmed pugisid samal ajal nurgas Tom Yam'i suppi ja teisi kohalikke hõrgutisi.

Järgmisel hommikul kaeti meile hommikusöögilaud... võileibadest! Õnneks ka pisut puuvilju ja jogurtit, sest olime eelmisel õhtul pizzaorgia järel niimoodi palunud. 

Tai meeskonnaliikmed sõid hommikusöögiks praetud kana ja kleepuvat riisi.

Ja kui ka lõunasöögiks meile jälle võileibu valmistama hakati ja taidele samal ajal Tai toitu kõrvale tõsteti, palusin ma, et kas ka meie normaalset sööki saaks. Ja kujuta pilti, saimegi! Riisi, praemuna ning kana erinevate kastmetega! Ja ka edaspidi lubati meil (võileibade kõrvale) Tai toitu nautida.

Vaid üks venelasest fotosessioonil osalenu jäi ühe kohaliku õhtusöögi järel nälga. Ta nimelt väitis, et on küll kaks aastat Tais elanud, aga valmistab endale alati ise koduseid roogi ning Tai toitu väga ei söö. Vähemalt vürtsikat toitu kindlasti mitte. Täitsa kahju temast!

Ma loodan, et saan lähiajal mõned tehtud fotod ka enda käsutusse ning Krabi ilu oma blogis jagada.

P.S. Ma ei arva enam sugugi, et Tai toit võileibade söömisest tohutult palju tervislikum oleks (valge riis ning rohkes õlis praetud või fritüüritud lihakraam sinna kõrvale), aga vähemalt maitseb hästi ning on kõhusõbralikum ka, kui kuiv sai.

Read more...

Keelt tuleb õppida!

Mu Chalongis elav eestlasest sõbranna muljetas, et nägi hiljuti poes pealt tüüpilist olukorda, kus taist klienditeenindaja ja venelasest klient üksteisest kuidagi aru ei saanud (venelane rääkis vene keeles, tai üritas inglise keeles vastu seletada). Olukorra lõpplahenduseks oli venelane vene keeles nähvanud: "Keelt tuleb õppida!"

See on ehe näide sellest, miks MA EI TAHA seda keelt õppida. Selliste inimestega ei sooviks ma suhelda ka siis, kui mul keel suus oleks. Põhjus, miks MA TAHAN on samas imelihtne - see rahvus on Phuketi olevik ja tulevik ja hea raha teenimise eesmärgil läheb vene keelt vaja.*

Olen praeguseks omandanud niipalju, et suudan venelastele selgeks teha, mida mu poolt pakutav "самую крутую вечеринку" endast kujutab, kus toimub ja palju maksab. Eelmisel nädalal müüsin ka esimesed piletid venelastele. Eks nüüd tuleb muudkui edasi õppida ja rohkem müüa...

Keelerindelt veel niipalju, et huvitav oli Facebook'i kaudu avastada, kuidas erinevast rahvusest inimesed inglise keelt valesti kasutavad ainult seetõttu, et nende emakeelest lähtuvalt on kõik korrektne. Näiteks kirjutas mu tai sõber "family" ("perekond") asemel "famiry", sest taidel on teadupärast komme r-tähte l-na hääldada ja mu soomlannast sõbranna kirjutas "beautiful" ("ilus") asemel "peautiful" sest soome keeles hääldatakse tugevaid konsonante nõrkadena. Ma ise pean pidevalt inglise keele puhul sõnade kokku- ja lahkukirjutamise üle vaatama, et veenduda, kuidas kirjutatakse näiteks "midday" ("keskpäev") ja "nighttime" ("öine aeg"). Kusjuures! Ka "night time" on korrektne ja tähendab "öösel". Elukestev õpe, ma ütlen.

Eelmise nädala lõpus, kui ma vene poistele pileteid müüa üritasin, viskasid nad minu jutu vahele nalja, et piletihinna sees on ka tüdrukud! "Jah! Striptiis ja šašlõkk!" viskasin ma vastu.

*Mitte ainult Phuketil! Venelasi jagub igale poole, ka Eestis on jätkuvalt paljudele töökohtadele kandideerimise tingimuseks vene keele oskus.

Read more...

Esmamuljed

Veidi kentsakas muidugi, et ma kaks kuud hiljem Taisse tagasijõudmise esmamuljetest kirjutan, ei olnud ma ju Eestiski nii pikalt. Aga ometi on kaks asja, mida ma teravalt tähele panin, kui tagasi jõudsin ja mis siiani aktuaalsed on.

Esiteks - räpp! Patongis käivad ulatuslikud teetööd ja need jupid, millel parasjagu ehitatakse või mis nende lähedusse jäävad, on kohhhutavalt liivased. Ma ei tea, mis nad kogu selle liivaga teevad, aga ma tean seda, et teed on pidevalt kas liivast tolmu (kuival päeval) või liivapori (vihmasel päeval) täis ja see on nii ebameeldiv! Tolm lendab silmadesse ja blöga määrib riideid ja motikat. Mind lohutab vaid see, et kõik see talumatu on hea eesmärgi nimel - edaspidi peaks siin vähem üleujutama, sest teesse paigaldatakse vett ärajuhtivad torud ning ka teeauke peaks vähemaks jääma.

Teiseks - vihm! See ei ole küll mingi saladus, et Phuketil aeg-ajalt korralikes kogustes vihma sajab, aga ma olin nii üllatunud, kui külm oli siis, kui ma tagasi jõudsin! Jätsin oma kunstnahast tagi isa juurde, sest mäletasin, et nahkesemeid Tais väga kanda ei kannata (liiga niiske ja lämbe). Nüüd olen oma tagist puudust tundnud! Vihmastel päevadel, eriti õhtuti, on ikka päris jahe.

Read more...

Kodus

Kustutatud.

Read more...

Varastasin saare!

Ma olen juba pikemat aega oma blogile uut kujundust otsinud, sest see võilillega, mis vahepeal oli, ei olnud lihtsalt üldse Tai nägu. Proovisin kõiki variante, mida Blogger pakub ning jäin lõpuks Buddha näoga musta taustaga variandi juurde, pealkirjad värvisin oranžiks, inspireerituna Buddha munkade riietusest (kui juba, siis juba!). Blogi saigi taipärasem ja seda olenemata asjaolust, et taustal olev Buddha on hoopis Indiast, nagu Z väitis.

Mingil hetkel tundus mulle aga musta-oranži-pruuni kombinatsioon liiga tume ning vanamoodne ja ma hakkasin internetist uusi taustu otsima. Läks ikka päris mitu tundi aega (nonäed, mille peale ma oma aega TEGELIKULT raiskan!) enne, kui ma oma blogikujundusele sobiva variandi leidsin (osade taustatega nihkusid kõik tekstid ja lingid paigast ära ja ma ei osanud neid kuidagi ümber sättida). Et välja mõelda, kuidas blogiseinale uut tapeeti kleepida, kulus ka omajagu aega.

Nüüd mul ongi selline tore versioon, kus ma saan tulpasid, värve ja kõike muud kujundusega seonduvat endale sobivaks muuta. Esialgset blogipäist ehtis selline rannapilt:

Ka ok, aga ma tahtsin kindlasti midagi värvilist ja ilusat nagu Phuket on ja sellepärast ma varastasingi saare! Saare pildi internetiavarustest (vaata blogi päisesse!). Näeb välja täpselt selline nagu paljud Phuketi lähedalasuvad pisisaared. Ja no roosa taust ju muidugi, mul oli juba pikemalt igastsus vana roosa blogi järele!

Read more...

Samal ajal, kui Maili on Visa Run'il...

... tegeleb Z muuhulgas järgmisega: (NB! Alljärgnev postitus on üdini naiselik ja võib meesterahvale surmigavana tunduda!)

Ta nimelt valmistas mulle kõrvarõngaste hoidja, kus kõik mu kõrvaehted nüüd ilusasti organiseeritult ripuvad! Märkasin kõrvarõngaid raami sättides, et päris mitu paari on minuni jõudnud kingitusena. Muuhulgas vasakul all nurgas rippuvad käpikud ja kalade ning öökulli-kassi vahel rippuv Anne Veski! Mõlema paari omanikuks sain ma üllatuslikult siis, kui Ardo Tais käis ning need mulle kinkis! Olin varem oma blogis ägedaid Eesti asju taga igatsenud ning Ardo ostis ja tõi mulle Taisse kohale just need samad kõrvarõngad, mida ma oma blogis kujutasin (käpikud küll teist värvi). Ma veel hiljem kiljusin ka, et "issand, kui lahe!", aga pilti ei teinudki. Nüüd siis tegin. Lähemalt kahjuks ei saa, sest ma unustasin oma fotoka laadija Eestisse ning kasutan seega hetkel telefoni kaamerana.

Ma panen siia paar veebiaadressi ka, kui keegi endale või kellelegi teisele jõulukingituseks uusi ehteid otsib:

• www.oioi.ee - üleval vasakult teised kollased kõrvarõngad on just sealt! Samuti pisike komplekt õuntega (üks terve, üks hammustatud).
• http://faktoryfaktory.wordpress.com - Faktory's müüakse erinevate kodumaiste disainerite ehteid, alumises reas vasakult kolmandad kõrvarõngad on Faktory'st.
• www.misu.ee - Misu'st on pärit kõrvarõngapaar öökulli ja kassiga, samuti käpikud ja Anne Veski. Misu korraldab lisaks ehtemüügile ka töötube, kus saab õppida ise ehteid valmistama, mina kruttisin päris ise kokku nood roosade lipsudega ringikujulised kõrvarõngad!
• www.edevuselaat.ee - Edevuse Laada firmamärgiks on kõikvõimalikud ägedad prindid peamiselt kandilistele või ümmargustele kõrvarõngastele, mina olen Aasia tüdrukuga ja mannapurkidega kõrvakate õnnelik omanik.
• www.pilgrim.ee - tilgakujulised kõrvarõngad hallide kasside kõrval on Pilgrimi kollektsioonist.
• www.expressions.ee - suured mustad suled ostsin Expressions'i Pärnu poest.

Kõik ülejäänud kõrvaehted on pärit enamasti Taist (aga ka Itaaliast ja Ameerikast), kusjuures väikesed punased pardid ning väikesed punased maasikad on täies ulatuses plastmassist (ka see osa, mis läbi kõrva torgatakse) ning täidavad rannakõrvarõngaste funktsiooni. Ma võin rahuliku südamega nendega merevette ujuma minna! Ostsin mõlemad ööturult ning maksin kummagi paari eest 20 bahti (50 senti).

P.S. See suurte silmadega jänes raami paremas nurgas ei ole mitte kõrvarõngas, vaid Z'i lisatud stiilielement, et hoidja ikka võimalikult armas välja näeks.

Read more...