Visa run

Eelmisel nädalal käisin oma teisel viisajooksul Myanmaris, mis tähistas ühtlasi poole aasta (!) möödumist mu Phuketil maandumisest. Oli tüütu. Ärkama pidi jubevara, kella 6-st hommikul aeti kõik viisajooksu tegijad minibussi, veeti piiripunkti, sealt paatidega teisele poole piiri, kus pass uusi templeid täis löödi, uuesti paadiga Taisse (veel templeid) ning tagasi Patongi. Kokku kestis visa run ca 13 tundi ja enamus sellest ajast sai veedetud bussis. Mu uus tempel kehtib kuni augustini. Siis saab jälle Myanmari külastada.

Read more...

Saksa Elu pärast

Mul õnnestus osaleda järjekordsetel filmivõtetel. Sedakorda filmiti Saksa (reaalelul põhinevat) linateost nimega "Tsunami. Elu pärast." Filmivõtted toimusid väikeses haiglas, kuhu ka päriselus pärast hiidlainet patsiente toimetati. Kui Rootsi sarja võtted koosnesid peamiselt ootamisest ning söömisest, siis sedakorda oli tegemist täispika tööpäevaga, kus ekstrad pidevalt kasutuses olid. Meie make up oli võigas ning kuigi arusaadavalt on tegemist väga tõsise teemaga, oli äärmiselt raske selle siirupilõhnase "vere" sees naeru tagasi hoida. Pärast võtteid käisin oma "katkiste jalgadega" ööturul ning videopoes ja oh neid shokeeritud nägusid! Ühele vanapaarile seletasin päris pikalt, et mul tegelikult ka ei ole valus ning et tegemist on ainult grimmiga.

Minu story filmis oli see, et jooksin tsunami eest ning kukkusin käpuli. Naersin, et pidevaks käpulikäimiseks pole mulle tsunamit vaja ning et jalgu ja pihke katvad armid on mulle igati igapäevased! (Ja tegelikult teeb mu fotoaparaat korralikke panoraampilte, ma ei tea, miks see siia blogisse üleslaadides selliseks kribuks muutus).

P.S. Kui mu blogi juhtub lugema keegi, kes tsunamiga päriselt kokku puutus ning tunneb end piltidest häirituna, siis andku mulle märku - ma võtan need maha!

Read more...

Splash Jungle (ehk turistilõkse avastamas)

Lisaks looduslikult kaunitele kohtadele ning traditsioonilistele "atraktsioonidele" (templid jms) on Phuketil peatujate meelt lahutamas neli üsna krõbeda sissepääsuhinnaga turistilõksu: Bangla Boxing Stadium (millest ka eelmisel hooajal juttu oli), FantaSea (loomad ja muu meelelahutus, ilmselt midagi tsirkusesarnast), Simon Cabaret (ladyboy'de kabaree-etendus) ning veelõbustuspark Splash Jungle, mida mul nüüd ühel ilusal nädalavahetusel külastada õnnestus. Sissepääsuks kasseeritakse kohalikult 750 bahti, farangilt 1500. Kui välja arvata, et esimene atraktsioon, millele mind juhatati (kes on Ameerika mägesid proovinud, võib ette kujutada, millest ma räägin) mind keedumakaroniks ehmatas (tõesti - jalad ja käed olid pehmed ja võbelevad!), võin ma plärtsudžunglit turistidele soovitada küll. 1 maas, 3 lõksu minna!

Read more...

Noniii!

Enne kui mai läbi saab, võtan end kokku ning postitan järjest kõik tähtsamad tegemised-fotod, mis vahepeal kogunenud on. Here we go...

Read more...