type='text/javascript'/>
Powered by Blogger.

Mismoodi sa lõhnata tahaks?

Monday, January 31, 2011

Niimoodi küsis üks mu sõber eile. Et tausta teadmata võib see küsimus kergelt veider tunduda, siis selgitan: sõbral on nimelt käsil oma ideaalse parfüümi leidmine ja ta on mõelnud selle ise erinevatest alglõhnadest kokku segada. Minu vastus oli ilmselt üsna stereotüüpne. Teatasin, et nagu värske kurk (mu ema kindlasti muigab selle peale, ta on ilmselt ainuke inimene maailmas, kellele värske kurgi hais (!) ei meeldi).

Täna rolleriga ringi sõites mõtlesin sellele, millised on Phuketile (või siis kitsamalt Patongile) iseloomulikud lõhnad. Ja siin on esimesed kolm, mis pähe kargasid:

1. Kanalisatsioonikaevudest imbuv hais. Kõik, kes on külastanud (öist) Bangla tänavat, teavad, millest jutt. Pahatihti satub kogu praht, mis maha visatakse (prügikaste Bangla tänaval ei ole, väidetavalt ohutuse mõttes, et keegi neisse pomme toppida ei saaks) otse kanalisatsioonikaevu ja... see "aroom", mis kaevukaantest läbi imbub, on kirjeldamatu. Ja paraku saadab seda lehka ka ebameeldiv vine. Eelmisel hooajal oli see mulle nii talumatu, et pani silmad punetama ja vett jooksma.
2. Söögilõhnad. Praadimise, grillimise ja fritüürimise lõhnad, erinevad vürtsid (mis sunnivad mõnikord mõnda puhvetisse sisse astudes aevastama), magus (banaani)pannkook jne.
3. Pesupulbri lõhn. Siin on iga nurga peal mõni laundry ja kui neist mööduda, imbub ninna magus ja intensiivne pesupulbri aroom.

Huvitav, mismoodi Phuket ise lõhnata tahaks, kui talle algkomponendid kätte anda?

Read more...

30.01.2011 No Beach nor AfterBeach

Sunday, January 30, 2011

Märkamatult on möödunud aasta sellest, kui mu jalad esimest korda Phuketi pinda puutusid. Ka täna oli palav ja päikeseline päev nagu aasta tagasi, aga ei mingit rannas vedelemist ega imeilusa vaatega kohvikus mõnulemist. Hoopis tihe tööpäev.

Pühendan endale aastapäevaks ühe imehea loo:

Read more...

This is Thailand. Part 4.

Soetasin endale ükspäev uue pikendusjuhtme. Ja sellega komplektis anti kaasa... lusikas ja kahvel! Eurooplastele harjumuspäratult antakse kohalikes söögikohtades iga söögi juurde noa ja kahvli asemel lusikas ja kahvel, aga seda pole ma veel kusagil kohanud, et pikendusjuhtmega muuhulgas ka söögiriistad kaasas käivad.

Ja ma lihtsalt ei suuda olla ilma järjekordselt prussakatest rääkimata. Neid on siin igal pool, jooksevad mööda tänavaid ringi jne. Aga kui mõni selline mu elamispinda vallutada üritab, siis on üsna tüütu küll. Olen nüüdseks neljale elukale otsa peale teinud. Esimene sai lömastatud, kaks järgmist vannitoas ärauputatud ning neljanda saabumise hetkeks olin ma juba nii palju targemaks saanud, et tarvitses vaid ennatlikult varutud prussakamürk käiku lasta ja tegelena suri mürgitusse. (Ma kõlasin ka endale praegu eriti julmalt).

Ahjaaa... Ikka veel sajab! 26. jaanuaril tähistasid austraallased Austraalia päeva ning selleks puhuks korraldati Phuket Beach Clubis basseinipidu. Kella neljast päeval alanud pidu tervitas Phuket paduvihma valanguga. DJ käivitas loo "It's Raining Men" ja mitte ükski piduline ei lasknud end padukast häirida. Aussie, Aussie, Aussie! Oi! Oi! Oi!

Read more...

Pood Pasa Thai*

*ehk "Learn to Speak Thai" ehk "õpi tai keelt". Pood Pasa Thai laiutab mu tai keele õpiku peal ja otsetõlkes tähendab see "räägi (pood) tai (Thai) keelt (pasa)". Kusjuures "pood" hääldatakse kui "puud", aga et ma õpin tai keelt läbi inglise keele, on ka kõik õpikus olevate sõnade tähendused inglise keele hääldust arvesse võtvad.

Mis ma siis teada olen saanud?

1. Seda, et sõnu "tulema", "hobune" ja "koer" tähistab tai keeles üks ja sama sõna, milleks on "ma". Vastavalt hääldusele muutub ka tähendus.
2. Seda, et kohalikud kasutavad omavahel suheldes nii palju slängi ja lõikavad kõik laused nii lühikeseks, et mul on tunne, et ma ei hakka eales mõistma, millest juttu on. Näiteks küsimus "Kuhu sa lähed?", mis korrektses tai keeles on "Khun (sina) bpai (lähed) tee-nai (kuhu)?" lüheneb igapäevasuhtluses lihtsalt küsimuseks "bpai nai?"
3. Seda, et Phuketil (aga ka mujal lõunas) taid "r" tähte ei häälda, teadsin ma juba varem. Aga ikkagi on imelik, kui koolis õpetatakse "arroy" (maitsev), "roy" (sada), "farang" (mitte-tai) jne, aga kohalikud ütlevad (ja ka kirjutavad!) rahuliku südamega "alloy", "loy" ja "falang". Üks mu kolleeg teatas mulle isegi, et talle lihtsalt ei meeldi see "r"! Hehe.

Igaljuhul raskelt tuleb see tai keel, aga mul on hea meel, et keelekursustele läksin. Tean ka nüüd, et tänaval kuulmise järgi õpitu võib rääkijast lihtsalt lolli mulje jätta. Näiteks ei ole mu varem kasutatud "tänan, ei" mitte "meao kha", vaid hoopis "mai (eitus) ao (tahtma) kha (viisakusväljend)" ning number 6 ei ole mitte "hop", vaid "hok".

P.S. Mu läpakas on endiselt pilditu, homme viin parandusse, aga otsustasin mõned read sellest hoolimata võõras arvutis kirja panna. Sisestasin Google'i otsingusse "Estonian alphabet" ning tegin täpitähtedest copy-paste. Ajakulu küll, aga vähemalt on lihtsam teksti jälgida.

P.P.S. Pean möönma, et eesti keeles kasutatakse ikka tüütult palju neid täpitähti!

Read more...

Pop-gan mai!*

Monday, January 24, 2011

Et mu armas ryperaal keeldub juba m6nda aega pilti ette v6tmast, olen ma sunnitud kasutama v66rast arvutit, kus puuduvad t2pit2hed. Seega lykkuvad edasised blogipostitused pisut edasi... Viin oma v2ikese valge esimesel v6imalusel parandusse ja siis juba pikemalt keele6pingutest ja muust.

*ehk "see you again!" ehk "j2llen2gemiseni!"

Read more...

Hua!

Saturday, January 1, 2011

Leidsin parima rohu raju aastavahetuse poolt põhjustatud hõreduse raviks! Manustamine vastavalt huumorimeelele ja soovile:

Read more...

Our Blogger Templates Web Design

  © Blogger template The Beach by Ourblogtemplates.com 2009

Back to TOP