Elu hotellis

Ma rääkisin Z'le omal ajal korduvalt, et võiks mõneks ööks siinsamas Phuketil hotellitoa rentida. Sest hotellides on basseinid, bassuääres pakutakse värvilisi kokteile ja tuba ei pea ise koristama! Mulle tundus see nii lihtsa ja geniaalse variandina, et vahelduseks argipäevaelust välja murda. Seda enam, et kõik need ilusad hotellid on ju kodusaarel kiviviske kaugusel ning püsielanikuga saab sooduspakkumistest kohe kinni haarata! Tema aga mu ideest iial niimoodi ei vaimustunud, kui mina... ja issand, kuidas ma saaks selle lause praegu õudselt tabavalt ja õelalt lõpetada, aga ma ei tee seda, sest ma tahan kirjutada hoopis sellest, et hetkel ma elangi hotellis!

Mu emme on ju siin ja olen end tema hotelli vaikselt sisse sättinud. Bassein on mul küll nüüd ka kodus olemas, aga siin on veel lisaks jõusaal, toateenindus ja buffet hommikusöök! (Värvilistest kokteilidest hoian esialgu eemale, sest mingi tüütu tõbi on kallal). Mis mulle tegelikult kõige rohkem meeldib (lisaks sellele loomulikult, et saan emaga aega veeta) on see tunne, nagu oleks isegi puhkusel! Ma kohe ei oska seletada, aga oma (üüri)kodus ja hotellis elamisel lihtsalt ON vahe sees. Vahelduseks on hotellielu mõnus ja kohustustevaba. Kuigi eks lõpuks tahab igaüks ikka oma koju, oma kappinuppude juurde...

Siin me oleme!

Uue ja moodsa hotelli ühte otsa jäävad vanad ja mahajäetud majad, mis hotellitaimede taustal basseinivaatega võrreldes hoopis teistsuguse pildi loovad.

Read more...

Veel yks toidupilt

Eesti toidu pilt, loomulikult, sest emme tuli kylla! Niisiis valmistasin endale hommikus88giks Karjala pirukaid munav6iga ja singi- juustu v6ikusid mustal leival. P2ris h2sti maitsesid, aga miskip2rast maitsevad kodus hoopis paremini. Olen seda varemgi m2rganud, et nii m6nigi kodumaine h6rgutis kaotab siin oma maitse v6i maitseb teistmoodi...

Omaette symboolne on see v6ikupilt aga ka sellep2rast, et lugesin emme kaasatoodud eestikeelsest ajakirjast m6tlemapanevat artiklit gluteiini kohta. Ma olen varemgi saias88misest periooditi loobunud, sest igap2evaselt saia 6gides paisun ma kui 6hupall. Leiba olen seevastu syytukeseks pidanud. Selgub, et asjata, sest ka leivateol kasutatakse nisujahu. Ma olen kyll viimane viimane inimene, kes toiduga pirtsutamisest aru saab ja ma pean gluteiini-, laktoosi-, proteiini- jms talumatuid p6hjanaabreid veidrikeks. Aga alates t2nasest vaatan ma saia- ja leivatooteid teise pilguga. Sest miks on nii, et kui ma varem s6in kolm korda p2evas riisi, pysis kaal endiselt seal, kus ma tahtsin, et ta pysiks, aga nyyd, kui riisi on mu toidulaual v2hem ja saia rohkem, teeb kehakaal seda, mis tahab? (Enamasti vastuolus sellega, mida MINA tahan). Ja miks olen ma pidevalt v2sinud ja stressis? Ja miks t6useb kodus k2ies alati kehakaal, kuigi ma s88n ju K6IGEST leiba? Jne. Ma arvan, et vastus v6ibki peituda gluteiinis. 6igemini sellest loobumises.

Sellep2rast ongi see pilt siin symboolne. Ma l2hen teistsuguste (hommiku)s88kide peale yle ja vaatan, mis saab. Kui ei miskit, 6gin saia edasi. Kui aga olemine tuntavalt paraneb, ytlen saiale ta-daa!!! Makarone s88n aga ikka. Ja pelmeene. Sest need gluteiiniroad ei satu mu menyysse just tihti.

P.S. Ma olen nyyd samuti 6unaperekonna liige! Ja hetkel ei r22gi ma toidust. Apple'ist r22gin. Mul on nyyd p2ris oma iPad Mini ja sellega ma praegust postitust ka tipin. Ainult t2pit2hti pole ma siia veel tekitada suutnud.

28.02.1014:
P.P.S. Pildi üleslaadimisega õunapoiss hakkama ei saanud, selleks pidin ikkagi tavaarvutisse tulema. Ja tänases (emme hotelli) hommikusöögilauas ei puutunudki ma saia-leiba (ega ka viinereid), kuigi kiusatus oli suur!

Read more...

Torumured

Mul oli täna suurepärane plaan magada terve päev maha, et mul oleks jaksu pärast tööd terve homne päev üleval olla, sest mu emme jõuab 6:30 hommikul (just siis, kui ma töö lõpetan ja tavaliselt magama kobin). Aga ei! Ärkasin vulksuva vee hääle peale. Vannituppa minnes selgus, et tualetipotis voolab vesi katkematult lihtsalt heast tahtest! Veenäidiku mõõdik pöörles samal ajal meeletu kiirusega, mis tähendab, et see katkematu voolamine kajastub selle kuu üüriarves!

Hea, et ma kodus olin ja probleemile kiiresti jälile sain, hetkel üritavad torumehed viga parandada. Kurb on aga see, et see ei ole sugugi esimene kord siin korteris. Küll lekivad siin torud, küll on vee äravoolud umbes, pidevalt on mingi jama.

Ilus ja suur korter küll, basseiniga ja puha, aga ma juba ootan, et saaks uuel hooajal uude pesasse kolida. Jälle! 11-nes kord siis!

Phuketi igapäevaelu...

(Torud pole loomulikult ainus põhjus kodu vahetamiseks, Casey ja Porn kolivad järgmisel hooajal Austraaliasse elama ja ühele inimesele on seda kahe magamistoaga korterit selgelt liiga palju).

Read more...

Palju õnne, kallis kodumaa!

Praekartul, sealiha, singirullid, täidetud munad, jääkülmad viinashotid hapukurgiviiludega - need olid tänase päeva märksõnad.

Kutsusin külla oma venelannast kolleegi, tema sri lankalasest kihlatu (kah mu kolleeg), veel ühe austraallasest kolleegi ning Casey't ja Porn'i ei peagi ma otseselt kutsuma, nad ju elavad minuga samas korteris (esitasin viisakusest kutse siiski). Tähistasin kodumaa sünnipäeva inimestega, kellest keegi pole Eesti rahvusest, aga kes ometi näisid mu korraldatud üritust väga nautivat.

Mul on nii hea meel! Head vabariigi aastapäeva!

Eesti peolaua klassika. Küllakutsutute jaoks tõeline pildistamismagnet!

Terviseks!

Sinimustvalge.

Read more...

Lihtsa elu dilemmad (ehk miks ma enam üldse randa ei jõua...)

Sellepärast et:

See on minu kodubassein.

Kui kaalukausil on rand või bassein, otsustan enamasti basseini kasuks. Sellepärast et:

1. Ei pea end riidesse ajama ega sättima - bikiinid üll ja basseini!

2. Ei pea kuhugi sõitma - kümme sammu ja kohal!

3. Basseinivesi ei kleebi ega kipita nagu soolane merevesi seda teeb.

4. Basseini ääres ei ole liiva, mis higise või soolaveese keha külge kleebiks.

5. Bassuringide ujumine on trenni eest ja selg saab samal ajal päikesepruuniks.

6. Pärast bassuringe ja päevitamist on kodune dušš vaid kümne sammu kaugusel.

Vot nii.

Tervitades,

Lihtsa Elu Maili

P.S. Ma tegin need pildid eile pärastlõunal. Ja kuidas teil seal ilm kah? Ha-hah, ha-hah.

Read more...

Koh Lanta

Ma kolin sinna elama! Ausõna. See saar on nii vaikne ja rahulik ja peaaegu... ajast maha jäänud, aga seda ainult heas mõttes! Sain kõike seda, mida Pirke lubas - randa ja kreeka roogi. Ja rahu ja vaikust. Bangalo (mis asus otse rannas) oli väike ja hubane ning sisaldas vaid kahte kokkulükatud voodit, riide- ja peegelkappi ning vannituba, aga ometi tundus, et seal on kõik olemas! Ma kujutan end täielikult ette seal suure kuhja raamatutega elamas. Loen ja lebotan. Peesitan rannas ja loen. Ujun. Söön. Lebotan. Loen. Mmm... Ma kolin sinna elama!

Teel Lanta saarele. See oligi tripi ainuke puudus, et jubepikalt tuli Phuketilt kohale jõudmiseks sõita.

Kodurand Lanta saarel.

Lantas Lodge - kodu kaheks ööks.

Kassiema...

Õhtusöök Kreeka tavernas.

... ja kassipojad.

Lantas Lodge restoranipidajate poeg, jubearmas sell, viskas meile ninja-liigutusi pidevalt.

Rannakohviku menüüs pakuti ka õnnelikku kokteili.

Siin ma lebaks ja loeks.

Vaade kodubangalo terrassilt.

Kodubangalo.

Read more...

Aga miks minu NAINE...?

"Aga miks te minu naist niimoodi kohtlete?", küsib klubiuksel farangist mees oma taist kaaslasega.

"Mis mõttes niimoodi?", küsin ma imestunult ja lisan tai poole pöördudes: "Teie ID-kaart, palun!"

"Novot, seda ma silmas peangi! Miks te peate tema ID-kaardi iga kord hoiule võtma, ma käin siin iga päev ja..."

"Aga vaadake, meil on ühesugused reeglid kõigile," selgitan. "Me ei saa ometi reegleid teie järgi muuta!"

"No olgu pealegi," pobiseb mees ning küsib hinda.

"800 bahti," vastan (see on siis 400 tema ja 400 tema kaaslase eest).

"Aga mu naisel on ju 75% soodustusega (naistele mõeldud) flaier?", imestab farang.

No mis ma teen sellises olukorras? Kuidas ma talle küll selgitan, et senikaua, kuni tema "naise" ID-kaardil ilutseb "mister" korjame me turvalisuse huvides* tema ID-kaardi, et pahanduste tekkimisel teaks, kellega tegu ning et sel samal põhjusel maksab tema "naine" just nagu mees!

Oeh.

Üks illustreeriv video ka:

*Ladyboy'd on paraku väga konfliktsed ja sellest meil ka sellised reeglid.

Read more...

Jätk

Ma vaatan, et kaks vinguposti juhtus järjest ja pean kohe vajalikuks ka teisi süüdistada, et "nemad ju ka!" ehket siinsete vene turistide kallal vingumine ei ole ausõna ainult minu isiklik kiiks.

Näiteks. Seduction'i peamanager, kelle üks vanematest on rootslane ja teine soomlane, käis prantsuse keele kursustel. Esimene lause, mille ta endale selgeks õpetada lasi, oli: "Ma ei ole mingi krdi venelane!"

Ja näiteks veel. Üks teine Seduction'i manager (üks vanematest tai, teine soomlane) postitas oma näoraamatus: "I don't speak fckng Russian! You yelling at me isn't suddenly going to make me fluent in Russian!" (ja veel natuke roppusi siia lõppu) ehket "Ma ei räägi vene keelt ja kui sa mu peale karjud, ei muuda see mind ühtäkki ladusalt vene keelt oskavaks!" (ja veel natuke roppusi siia lõppu).

Ning siis veel kolmas näide. Seduction'i piletikassas töötab ka Olga. Täiesti venelane. Aga isegi temal on selliseid töö-öid, kus ma vene kliente nähes tema peale osutan (et "näed, tema räägib vene keelt!") ja ta kategooriliselt nendega suhtlemast keeldub. Tõmbab suu kriipsuks ja raputab pead ("ei, ei räägi minagi!") (ei ole tõsi). Näedsa! Isegi (normaalsetel) venelastel endil on Phuketit külastavatest vene turistidest aeg-ajalt kõrini, mis siis veel teistest rääkida.

Aga nüüd saab vingupostitustesse pausi teha. Homme hommikul, kohe pärast töö-öö lõppu, sõidame Pirke'ga kaheks ööpäevaks Koh Lanta'le, väikesele saarele Phuketi läheduses, kus ei ole mitte midagi muud teha, kui vaid lõputult rannas lebada ja maitsva toiduga kreeka restoranis end nuumata. Vähemalt nii Pirke lubas. Kõlab hästi, igatahes.

P.S. Ma ei saa veel siia lõppu mainimata jätta, et täna oli äärmiselt kummaline "linnu-ilm". Nimelt ründas üks turris tukaga lind mind nii siis, kui ma kodumäest alla SevenEleven'isse jalutasin, kui ka koju tagasi marssides. Lendas mulle korduvalt kogu keha ja/või nokaga vastu põske ja jäi siis eemale uut ründamisjärge ootama. Poeskäik nagu Hitchcock'i filmis.

Read more...

Меню

Käisime eelmisel nädalal Pirke'ga iiri pubis söömas. Pirke'l (mu soomlasest sõbranna, Seduction'i manager) oli nimelt jube siidri-isu ja neid kohti, kus siidrit pakutakse, pole siin just palju. Too iiri pubi on üks neist vähestest.

Kui lauda istusime, ulatati meile "меню". Justnimelt! Venekeelne menüü! Me mõlema esimese reaktsioonina langesid me käed risti lauale, pea käte peale. Teenindaja sai oma veast kiiresti aru ja tõi meile inglise keelse variandi. Isegi siin? Isegi IIRI pubis? Oeh...

Hiljem vurasin massaažisalongi. Ooteruumis venelasi nähes tundsin tuska. Neile, kes ooteruumis, lisandusid õige pea ka nende sõbrad tänavalt ja kohutavalt vali venekeelne jutt läks kohe lahti! Selgitasin neile siis, et vaikus oleks antud olukorras kõige viisakam abinõu, sest inimesed on tulnud siiski massaažisalongi lõõgastuma ja tukastama ning kõvahäälne jutt võib neid häirida. (Olin selle selgitustööga päris kimpus, sest kuigi ma tean sõnu "массаж", "спать" ja "тихо" ei oska ma neid kuidagi arusaadavaks lauseks formuleerida). Meenus viimatine massaaž, mida meil sõbrannaga täiel rinnal nautida ei õnnestunudki, sest üks vene perekond jutustas kõva häälega ooteruumis, samal ajal, kui teisele vene seltskonnale tehti massaaži ja masseeritavad ei suutnud oma oigeid kuidagi vaka all hoida.

Kui aga lõpuks minu kord kätte jõudis (ja ka nende venelaste oma) ei suutnud tai massaažineiud ära imestada, et miks küll see vene mees täna kõva häälega ei oiga ega häälitse, eile oli ta seda ju ometi teinud? Tundsin, et sain oma selgitustööga siiski hakkama.

Enne pubikülastust ja massaažisalongis löötimist olime Pirke'ga turistid üheks päevaks. Rentisime tuk-tuk'i ja käisime ilusaid vaateid nautimas:

Täna oli aga täiesti venelastevaba ja natuke ajalooline päev. Käisin oma esimeses taipoksi trennis. Kirjutan sellest aga pikemalt siis, kui ma vähemalt kuu aega vastu pean. Muidu on nii, nagu nende joogapiinadega, et kaks korda käin, kuulutan kõva häälega ja siis jätan pooleli. Treeneri kolm õpetussõna on aga meeles: 

1. เรียน ehk "õpi";

2. รู้ ehk "tea" ja

3. ทำได้ ehk "suuda".

Ma siis õpin nüüd.

Read more...