Esmamuljed

Veidi kentsakas muidugi, et ma kaks kuud hiljem Taisse tagasijõudmise esmamuljetest kirjutan, ei olnud ma ju Eestiski nii pikalt. Aga ometi on kaks asja, mida ma teravalt tähele panin, kui tagasi jõudsin ja mis siiani aktuaalsed on.

Esiteks - räpp! Patongis käivad ulatuslikud teetööd ja need jupid, millel parasjagu ehitatakse või mis nende lähedusse jäävad, on kohhhutavalt liivased. Ma ei tea, mis nad kogu selle liivaga teevad, aga ma tean seda, et teed on pidevalt kas liivast tolmu (kuival päeval) või liivapori (vihmasel päeval) täis ja see on nii ebameeldiv! Tolm lendab silmadesse ja blöga määrib riideid ja motikat. Mind lohutab vaid see, et kõik see talumatu on hea eesmärgi nimel - edaspidi peaks siin vähem üleujutama, sest teesse paigaldatakse vett ärajuhtivad torud ning ka teeauke peaks vähemaks jääma.

Teiseks - vihm! See ei ole küll mingi saladus, et Phuketil aeg-ajalt korralikes kogustes vihma sajab, aga ma olin nii üllatunud, kui külm oli siis, kui ma tagasi jõudsin! Jätsin oma kunstnahast tagi isa juurde, sest mäletasin, et nahkesemeid Tais väga kanda ei kannata (liiga niiske ja lämbe). Nüüd olen oma tagist puudust tundnud! Vihmastel päevadel, eriti õhtuti, on ikka päris jahe.