Kassi-hiire mäng vihmapilvega

"No see on nagu Tom'i ja Jerry multikas, et vihmapilv varitseb nurga taga ja nii, kui sa uksest välja astud, liugleb see sealt välja ja hakkab sadama!" öeldi mulle.

Ja täpselt nii on! Pidevalt, kui mul on tarvis kuhugi minna, hakkab vihma lahistama. Ma elan ju nüüd Kathu'l ja Patong jääb mägede taha. Vihmase ilmaga ma ise (tööle) ei sõida seega on transpordiküsimus olnud olulisim lahendamist vajav mure. Õnneks on mul lahedaid kolleege ja p'Tuk*, kes koos minuga piletikassas töötab, on mind lahkelt autoga tööle ja töölt koju vedanud. Mu maja jääb talle tee peale, seega ühtegi lisamanöövrit ta minu pärast tegema ei pea. P'Tuk'il on aga kord nädalas vaba päev ja ega vihm päeva ei küsi! Ütlesin ju, et ujub just siis välja, kui vaja pole! (Ja ma teen nalja, eksole, ka eelmisel aastal sadas oktoobris, novembris, detsembris, ega see mingi ilmaime pole). Hakkasin siis ühel neist päevadest, kui p'Tuk vaba õhtut nautis, läbi vihma Patongi jalutama, lootuses mõne takso peale sattuda. See oli kusjuures üks neist päevadest, kui olin just siinset taksomaffiat maa põhja kirunud! Need hinnad ja see ülbus ja see kättesaamatus (alati kohal - "Madam, tuktuk, tuktuk!" - kui neid vaja ei ole ja ei iial siis, kui neid vaja on). Ja just siis, kui ma lähedalasuvas bensukas üht tuktuk'i kiikasin, peatus mu kõrval autotakso!

- Kuhu soovid?

- Patongi, tööle. Kui palju?

- Kui palju maksad?

- 300 bahti!? (Ausõna, ma ei uskunud eales, et taksojuht sellega nõus on!)

- Ok!

"Ok? Ok!", mõtlesin omaette ja istusin taksosse. Juht ise osutus targaks, jutukaks ja sõbralikuks, ma olin üllatusest pahv. Nüüd on mul ta telefoninumber olemas ja olen ka hiljem tema taksoteenust kasutanud.

Kahjuks hiilis kuri padukapilv ühel päeval välja just siis, kui mitte ainult p'Tuk'il oli vaba päev, vaid ka mu sõbralik taksojuht oli Phuketilt ära. Tundide kaugusel siit, oma haiget ema külastamas. Ja mul oli vaja tööle jõuda. Tellisin takso oma maja respast ja maksin sõidu eest 500 bahti. Sellitel hetkedel tahaks hirmsasti isiklikku autot omada.

Täna jalutasin poodi hommikusööki ostma, päris sadama ei hakanud, aga tibutas, kui ma poest välja astusin. Mul on õhtul plaanis sõbrannadega kokku saada, ilmselt valmistub kuripilv nurga taga just selleks puhuks!

Hetk tänavuselt kollektiivpeolt, mu kõrval (paremalt vasakule) p'Tuk, Olga ja Irina.

*P' ehk "pii" tähendab vanemat ("nong" nooremat), niimoodi ma Tuk'i kõnetan, see on viisakas ja aupaklik.