Ainult piparkook

Mu kunstkuusk ja aknaraamid on jõuluehteis ning kogu Phuket on sel aastal kuidagi eriti jõulune - nii palju tulukesi, ehteid ja jõulukuuski ma varasematest aastatest ei mäletagi!

Kolmapäeval saab jälle kolleegidega kõhtusid punni süüa, ma olen nii elevil! Aga nagu ma juba eelmisel aastal veendusin, sööme me soomlastega päris erinevat jõulusööki. Meie jõuluõhtusöök on sel korral ühes Patongile lähedalasuvas hubases restoranis, soomlaste poolt tellitud ja Rootsi koka poolt (ette)valmistatud, puhtalt skandinaaviapärane menüü. Kahe lehekülje pikkune buffet-nimekiri on kontoriseinal üleval ja ma lasin selle sinna ilmudes kiiresti silmadega üle. Ning avastasin, et seal on ainult piparkook! Ainult piparkook on see, mida KA MEIE jõuludeks sööme. Kõik muu on samuti väga kodune, väga rikkalik ja väga pidune (hästi palju liha, kartulit, kala, muna jne), aga eestlaste mõistes mitte just tingimata jõulupidune.

Hiljem avastasin veel, et tervitusjoogiks on hõõgvein, niiet vähemalt jõulujoogi osas oleme sommidega ühes paadis. 

Hõõgveiniga meenub ka lugu - ema saatis mulle eelmisel aastal kaks pakitäit hõõgveini segu, no mandariinikoored ja nelk ja kõik see klassikaline värk! Mul jäi aga paraku pidujook valmistamata, ladustada seda segu ei tahtnud, koju tagasi viia samuti mitte. Andsin Casey'le ja Porn'ile ning selgitasin, milleks see on. Kuni ühel suvepäeval rääkisin Casey'ga Skype vahendusel ning ta ei suutnud ära naerda, kuidas Porn selle segu käes piinles! Too arvas nimelt, et tegemist on mingit sorti maiustuste või snäkkidega ning valas endale ühe pakitäie otse kurku! Niipalju siis selgituste kasulikkusest ja pidujoogi nautimisest.

Nagu ma juba mainisin, Phuket särab  ning ma olen jõulusöögile mõeldes väga elevil. Olgu seal siis pealegi vaid piparkook, ka kogu ülejäänud menüü kõlab nii isuäratavalt, et tahaks need menüülehed seal kontoris nahka pista!

Jõulumenüü 2014

Selline kirju kuusepuu on mu maja respas! 

Ahjaaa! Teemast inspireerituna sattusin ma arutlema selle üle, miks meie jõululaud soomlaste omast niivõrd erineb (no ei ole neil verivorsti ega hapukapsast!) ja et kust see meie menüü siis pärit on?

"Ja huvitav, mida lätlased jõulupühadel söövad?", küsisin ma.

"Sprotte," kõlas kindlaks vastuseks.