Vali mölin (pisut ka värskest olukorrast riigis ja sinise silma tõenäosusest)

Nüüd on siis selge - töövälisel ajal on mul vaja viibida vaid seal, kus on puhas zen. Selline võimatu missioon.

Samuti on selge, et mu selle hooaja märksõnadeks ongi "tõre toriseja" ehket kui oled juba lugenud postitusi "Vana toriseja" ja "Tõre mõrd", siis see siin on põhimõtteliselt sama jada kolmas osa. "Same shit, different day," kui end võõrkeeles väljendada. Kui vingumist ei kannata, siis lugema ei pea. Ausõna.

Täna hommikul on mul nimelt tunne, et ükskõik, kus ma ka oma vabal ajal ei viibiks, saadab mind vali mölin. Eile, kui end tööle sättisin, ajasid magamistoatagused naabrid terrassil nii kõva häälega juttu, et see kostus kõigisse tubadesse. Neid tube on viis - kaks magamistuba ja vannituba ning kööginurgaga elutuba. Ja tõre mõrd, nagu ma olen, pistsin oma pea naabrite poolele terrassi ning teatasin neile, mis ma olukorrast arvan. Äärmiselt viisakalt, kusjuures, sest mul on juba enda pärast piinlik, et ma muudkui torisen. Ütlesingi, et nende jutt on nii vali, et see kostub kõigisse mu tubadesse. Ja ma olen selle naabrimehega end varem varmalt tagasi hoidnud (see on uus mees, mitte see, kelle peale ma juba kunagi varem kaeblemas käisin, haha!), ühel õhtul kuulas ta lolli järjepidevusega Limp Bizkit'it ja teisi toredaid artiste, hästi valjult muidugi ja ma ei öelnud mitte midagi!

Tänase öö veetsin külas, Casey ja Porn'i juures, ja ma olen sellest ööst maganud umbes-täpselt 2 tundi! Sest nende naabrimees otsustas varahommikul ukse lahti lüüa ja oma Tai prouaga (väidetavalt on tema kohalike prouade valik äärmiselt mitmekesine) kõva häälega seletama hakata. Ja nüüd, kui see oli juba üle kahe tunni kestnud ja ma mitte kuidagi uuesti magama jääda ei suutnud, käisin ka ütlemas, et nende jutt on vali ja uks on lahti (ehket see jutt rändab lahtisest uksest nende korterist välja). Nüüd vist pandi uks kinni, vaiksem on. 

Mul ei ole enam aega magada, pean end koju sättima ja täna, nagu ka eile, teeme kella 17-st klubiuksed lahti. Jällegi teadmata, kas peame kella 22-ks kinni panema või on keelutundidel lõpp. Õhtu jooksul selgub, kas töötame kuni keelutunni alguseni või hommikuni nagu tavaliselt. Viimane tähendaks 12-tunnist töö-ööd.

Kujutle, 2 tundi und ja 12 tundi tööd, hetkel on asi zen'ist küll väga kaugel!

Eile sulgesime uksed kell 23.

P.S. On olemas variant, et ma lendan koju sinise silmaga. Ühel mu siinsel sõbral on ka tüütu naabrimees. Ainult selle vahega, et sõbrale meeldib valjult muusikat kuulata ja naabrimehele kaeblevaid kirjakesi ukse taha jätta! Ühel õhtupoolikul koputas see naabrimees sõbra uksele, et järjekordselt vinguda. Sõber sulges ukse. Naabrimees ei jätnud, koputas uuesti. Sõber uuris: "Kas sina oled see, kes mulle neid sõnumeid jätab?" Naabrimees vastas jaatavalt ja sõber saatis talle rusika näkku ning lõi ukse kinni! Sündmuskohalt põgenedes haaras naabrimees kättemaksuks kaasa ühe (justnimelt ühe!) sõbra plätu, sest üksikut jalanõud ju kanda ei saa!

Votsiis. Ma ju ütlesin, et sinine silm mind ilmselt ootamas on.