Elukad

Ma olen varemgi kirjutanud elust elukatega ehk kõigi nende kutsumata külalistega, kellega ma aeg-ajalt elamist jagan. Pean siinkohal silmas gekosid ja mutukaid. Elades džungli kõrval (terrassilt võiks otse džunglisse hüpata), on elukate valik aga eriliselt kirju. Näiteks ootasid mind vannitoas ühel õhtul ees suured teod! Üks põrandal ja teine väikese dušši küljes. Viskasin nad džunglisse. Siis roomavad siin väikesed ussid, kellega on ka õnneks lihtne, kui nende pihta müksata, tõmbuvad nad kerra ja see kera rändab jällegi džunglisse. Sääsed lendavad igal õhtul sisse, kui uksed lahti unustan, kusagil kella 16-st tuleb uksed kinni suruda, muidu on vereimejad platsis. Aeglased pinisejad lömastan ise, kiirematega, keda minu käed kinni püüda ei suuda, tegelevad gekod. Veidike keerulisem on aga nende tegelastega, keda ma kardan. Näiteks ükspäev loivas vannitoas ringi hiiglaslik ämblik. Ja mõned päevad poosetas suur tarakan mu magamistoa seinal, magasin neil päevadel väikeses magamistoas, kus Casey ja Porn varem pesitesid. Nendel hirmutavatel hetkedel mõtlen, et üks mehine elukaaslane kuluks marjaks küll.

Teod vannitoas!

Aga muidu on džunglis ilus! Nii tõuseb Päike mu terrassilt vaadatuna...

... ja nii loojub.

Navitrolla pilvi on ka!