Songkran 2557

Kui isa mulle mu blogi aeg-ajalt meelde ei tuletaks, siis vist ei kirjutakski! Ma olen lihtsalt niii laisk blogija! Kui vaid oleks mingi masin, mis mu mõtted automaatselt blogisse genereeriks, siis kirjutaks iga päev, aga et sellist masinat ei ole, siis võtab mul enese kokkuvõtmine alati aega: mõtted peas ritta, arvuti lahti, ekraanil kõik ritta, üle kontrollida, veelkord kontrollida ja veelkord, parandada ja postitada. Ma olen seda ka varem maininud, aga kõik läheb alati mu OCD nahka! Ma olen väga aeglane kõiges, mida teen. Mõtlen alati läbi, kontrollin alati üle... Oeh. (Õnneks suudan vajadusel end kokku võtta ja kiiresti liigutada ka, näiteks tööl! Muidu ootaks jaanuari kliendid veel siiamaani uksetaga!).

Vahepeal tähistati siis Tai uusaastat. 13. aprillil, kui ma ei eksi. Kui päris aus olla, siis esialgu ei soovinud ma sellest üritusest sel aastal osa võtta. Ja seda sellepärast, et... Minu hinnangul on kahte sorti huumorit, on hea huumor ja halb huumor. Hea huumor on terav, nutikas, huvitav. Midagi sellist, millest arusaamiseks tuleb mingit tausta teada, mingeid seoseid luua, midagi sellist, millest kõik aru ei saagi ja ei peagi saama. Halb huumor on jalaga tagumikku ja tordiga näkku huumor. Ja paraku kuulub taide Songkran pahatihti justnimelt halva huumori valdkonda. KÕIK, mis sel päeval toimub ja selle lõbusaks muutma peaks, keeratakse nii üle võlli, et... ei ole enam lõbus. Mul vähemalt mitte.

Et Seduction otsustas terrassil aga oma ürituse korraldada, mille osaks olid tuletõrjevoolikust vee pritsimine ja plaate keerutavad managerid, siis mõtlesin, et patt oleks kohale mitte ilmuda.

Halva huumori esimene näide ootas mind taksos. Ma otsustasin nimelt tuk-tuk'iga klubi lähedusse sõita ja sealt terrassile hiilida, sest kui ma oma motikaga läinuks, olnuks mind sada korda kinni peetud, veega ja puudriga üle valatud, ma oleks terrassile jõudmise ajaks juba närvid kaotanud. Libe tee on pealegi ohtlik ka.

Miks siis halb huumor? Taksojuht nägi, et mul oli seljakott seljas ja vihmakeep üll, võiks ju arvata, et ehk ei soovi ma üritusest osa võtta? Ehk on mul kotis midagi, mis peaks kuivaks jääma? (Oligi, õhtused tööriided). Aga ei! Tüüp peatus IGA pritsija juures, et nad mulle taksosse pangede viisi vett kaela saata saaks, ise samal ajal kabiinis istudes ja irvitades.

Üritus ise oli täitsa ok, ilm ilus, kolleegid heas tujus. Kõigest "ok" sellepärast, et ma pidin õhtul tööl olema ja seega jälgima, et ma pikalt läbimärjaks ei jääks, vastasel juhul on haigused kohe platsis! Samal põhjusel ei olnud võimalik alkoholi tarbida, aga kainelt on Songkranist osavõtmine üks paras närvide mäng.

Paar tundi enne töö-öö algust käisime Pirke'ga "suures kontoris" dušši all, kontor asub Seduction'i kõrvalmajas, kahe maja vahel õnneks veesõdureid ei olnud. KUNI! Ja siit tuleb tänavuse Songkrani halva huumori teine näide: kuni selle ajani, mil me puhtalt ja kuivalt, tööriided üll, kontorist välja astusime. Üks idioot arvas, et on väga humoorikas meid märjaks kasta! Ja eriti veel peale seda, kui ma talle röökisin, et ta seda ei teeks, sest me peame tööle minema (ja meie riietusest võinuks ju jällegi näha, et me ei võta enam/hetkel üritusest osa!). Pärast seda oli tüübil veel ERITI tore meid pritsida.

Õnneks kuivasid riided enne töö-öö algust enam-vähem ära, piletikassa tõsteti tänavalt treppidele, et keegi meid tänavalt märjaks ei pritsiks ja töölt koju kulgedes oli hullus juba läbi. Tänavad olid veel lompides, valge puudri jälgi leidus autoakendel ja mujalgi, kindlasti vedeles kusagil põõsas ka mõni veepüss.

Järgmisel aastal jään ilmselt koju, kui Songkran just mu vaba päeva peale ei satu.

***

Halb huumorit otsustas teha ka mu laptop! Kirjutasin selle postituse kaks päeva tagasi oma nutiseadmes valmis, aga siis kiilus see miskipärast kinni! Ka piltide lisamine on nutikaga väga tüütu ettevõtmine ja seetõttu vajutasin oma sülearvuti avamisnuppu, et seal asi ära vormistada ja saata... aga tuleb välja, et mu laptop on mu peale ilmselt pahane, et ta nii unarusse jãtnud olen ja ta keeldub pilti ette võtmast! Ka veel täna! Seega pilditu post, kuidagi sain nutikas kirjatüki valmis vormistatud vähemalt...