Kas tead seda tunnet, kui...

Kas tead seda tunnet, kui hommikul ärgates tajud esimesena... valu. Valu südames. Veel enne, kui oled mõelnud päeva esimese mõtte, veel enne kui oled haaranud hambaharja (või minu puhul iPadi) järele, on juba valus. Tead, et see valu tuleb neist mõtteist, mis peas; neist emotsioonidest, mida läbi elad. Aga ometi väljendub nii selgelt füüsiliselt.

Kas tead seda tunnet, kui pole eelmisel õhtul joonud tilkagi veini, oled normaalsed unetunnid täis maganud,  ei ole poole öö peal isegi wc-d külastanud, aga ometi käib pea ringi. Tuikab. Valutab.

Kas tead seda tunnet, kui väljas on ilusalt värvikirev - Päikese kollane, puude roheline, lillede roosa jne, aga kõik näib sellest hoolimata hall. Tumedates toonides, läbi udu.

Kas tead seda tunnet, kui soovid üle kõige, et omaksid ajamasinat ja saaksid midagi muuta. Olla see nähtamatu käsi, mis patsutab õlale ja ütleb: "Oota, ära mine veel koju / oma pruudi juurde, võta see viis minutit...". Või veel parem, olla see nähtamatu käsi, mis peatab selle tohutul kiirusel läheneva autokolaka...

Ja kas tead seda tunnet, kui LOOTUSETU on olla, kui mõistad, et ajamasinat pole veel leiutatud või vähemalt ei ole veel õnnestunud ühe sellise omanikuks saada.

Juulikuu keskel jäi maailm ilma ühest andekaimast breiktantsijast, keda see planeet on kandnud. Ja meil, kes me teda kalliks peame, ei jää üle muud, kui olla kade. Kade selle paiga peale, kus ta nüüd viibib. Nad said endale ühe väga hea tantsija, aga mitte ainult. Nad said endale ka ühe väga heasüdamliku, päikeselise noormehe. Veab neil.

 Twister (Songkran 2014).

Power Storm Crew tribuut Twisterile "Thailand's Got Talent" poolfinaalis.