Kassitädi uued naabrid

Kõigepealt kolis välja Nariki. Pidi jääma Jaapanisse 20 päevaks, aga siis selgus, et ta ei naase niipea.

Siis läks Miyabi. Tokyo'sse. Ka pikemaks ajaks.

Pisut enne Miyabi lahkumist kolis aga sisse Lucky. Casey (mu austraallasest sõbranna) ja Porn'i (tema taist kihlatu) kassipoeg. Casey ja Porn sõitsid nimelt Laos'esse 6 päevaks, sest Porn'i sõber pidas pulmi. 

Nii saigi minust kassitädi. Esialgu kuueks päevaks, nagu öeldud. Olin väga uhke, kui kassipoeg liivakastis käima õppis ning hommikuti oli tore koju tulla, Lucky ees ootamas. Rääkimata sellest, et ta armastas mu süles, rinnal või õlal magada!

Kui jaapanlased ja kassipoeg korterist läinud olid, jäin ma siia üksi. Otsisin uut korterit. Tingimuseks köögi ja basseini olemasolu. Variandid, mida kaalusin, osutusid aga jubekalliks ning lõppkokkuvõttes oli mul odavam jääda siia samasse, kahe magamistoa- ja kahe vannitoaga korterisse, kui kolida praegu, superkõrghooajal ühe magamistoaga pessa.

Kaalusin ka korterinaabreid, aga et mul on too va obsessiiv-kompulsiivne häire ja kõik asjad peavad kodus millimeetri pealt sätitud olema, ei tundunud ükski variant mulle sobiv. Pealegi - ma töötan ööklubis, kus pean igal õhtul sadade inimestega suhtlema, kesest tohutut lärmi ja valju muusikat. Tulla töölt koju ning nautida üksindust ja vaikust on tõeline õnnistus.

Paar päeva tagasi sain aga ootamatult uute korterikaaslaste omanikuks. Casey ja Porn kolisid sisse. Sisepinged Porn'i breiktantsu tiimis (mis on ühtlasi Z'i tiim) kasvasid üle pea ning nad vajasid kohta, kus olla. (Varem elasid nad ühes majas koos ülejäänud tiimikaaslastega).

Ja mul on nii hea meel! Nad on väga toredad sõbrad ning siiamaani ei ole ma märganud ka mingisugust segadust, pigem vastupidi! Rääkimata sellest, et mul on keegi, kellega üüriraha jagada. Ja Lucky on ka tagasi! Niisiis endiselt kassitädi. Üks päris rahulolev kassitädi. 

Varsti lähme Casey'ga jõulukuuske ja -ehteid ostma.