Hyvää Joulua!

Võib tunduda kummaline, aga selleks et teha tutvust erinevate (Euroopa) riikide jõulutraditsioonidega, on mul tulnud kolida Taisse, budistlikusse riiki, kus jõuludel pole mitte mingisugust muud tähendust, kui et punaseid riideid tuleb kanda.

Olen ju eelmisel paaril aastal inglaste jõulusööki nautinud ning inglasest jõulutoidumeistriga (Z'i tädimees) oma koduriikide jõulukommetest muljetanud.

Sel aastal istusin soomlaste (managerid-kolleegid) lauda. Ira ja Mihret tegid kõvasti tööd ja kulutasid kõvasti raha ning said suurepärase ja küllusliku Soome jõululauaga hakkama. Kokkas peamiselt Mihret.

Laua staariks oli sink (mida käidi spetsiaalselt ühest rootslaste toiduärist tellimas) ning sinna juurde pakuti loomulikult keedukartulit, aga ka porgandivormi, makaronivormi jms. Lisaks marineeritud herneid, marineeritud kurke, muna, kala erinevates variantides, lihapalle, must leiba, rosoljet ja seenekastet. Kõik pakutu oli mulle äärmiselt tuttav, nii maitselt kui välimuselt, aga meie ei söö sellist kraami tingimata just jõuludeks. Küll aga pulmalauas või juubeliks, näiteks. Loomulikult ei puudunud laualt ka sinep ja erinevad leivakatted (või, kreveti- ja kukeseenepasta), vein ega Jaloviina. Ega ka lagrits. Eel- ja järelsnäkiks.

Soomlaste keskel euroopalikku toitu nautides võis lausa unustada, et oleme Tais. Küll aga tuletas seda hästi meelde kallis ajanäitaja, sest kella 21-st pidime kõik tööl olema. Ei mingit jõulupuhkust, tegemist on ikkagi budistliku riigiga. Olime tol õhtul tööl päris torris, sest maod olid raskest toidust punnis ning töötegemine ei tundunud just ahvatleva ideena. Klubi oli aga paksult rahvast täis ning ega midagi muud üle ei jäänud, kui tuli ära kannatada.

Jõulu esimesel pühal sain ka oma (lohutus)verivorstid Chalongis Kristiine lahkel pakkumisel kätte (hapukapsa ja keedukartuliga), sest minule saadetud vorstid olidki kahjuks otsad andnud.