Armsad hetked (ehk positiivselt Songkranist)

Vinguviiulit ma juba mängisin, aga tegelikult jäi seekordsest Songkranist meelde ka paar armsat vahejuhtumit.

Esiteks üks (tai?) tüdruk, kes kõrvalisel tänaval mulle poolettevaatlikult veepüssiga lähenes ning tuld andes "Sorrryy!" kiljus. Ja siis üks tai noormees, kes samuti vabandas, kui ta mu põskedele traditsiooni kohaselt puudrit määris. Teatas veel: "Sorry, miss!" ja mitte: "Sorry madam!", nagu siin tihti kombeks. Ma tean, et taid peavad seda ülimaks viisakuseks, aga mulle see madaamitamine väga ei istu. Ei ole veel selles eas, heh.

Teiseks päris teenindaja FamilyMart'is Sassilt, kas on ikka ok, kui ta märja raha tagasi annab. Oli küll ok, teenindajate käest ei küsi ilmselt keegi, kas on ok, kui veesõdalased läbimärgade riietega poodi voorivad ja veest nõretavate rahatähtedega maksavad.

Ja kolmandaks üks pisike poiss rohelises maikas, Bangla tänaval. Seisis suure veetünni ees, mis oli temaga pea ühepikkune, ning paiskas endale vett näkku. Ümberringi oli suur kaos ja pidu, aga poisike ei lasknud oma näopesu protseduuri sellest häirida. Ilmselt ta arvaski, et tegemist on ühe suure ühispesupäevaga ja võib-olla ei olegi see väga vale. Ma arvan, et ehk oli veepritsimise algupärane eesmärk lisaks õnnistamisele ka just puhastamine (puhtalt uude aastasse).

Sass pritsis poisiklutti veepüstolist, mispeale kõrvalseisev ema õpetas, kuidas vastu pritsida. Poiss vaatas Sassi, lehvitas talle, naeratas häbelikult ja lehvitas veel ning suundus siis häirimatult oma näopesu juurde tagasi.

Miks mulle need hetked eriliselt meelde jäid? Aga sellepärast, et Songkrani iseloomustab pahatihti rumal ja agressiivne käitumine (pangega külmetavale lõdisejale jäist vett kaela, möödasõitvale rollerijuhile jääkuubikuga vastu kiivrit ja kohvritega hotelli või tööriietes tööle suundujatele märjad lärakad kraevahele, kuigi viimased ilmselgelt üritusest osa ei võta!) ning ma olen varemgi maininud, et terve mõistus ja mõningad reeglid ei teeks üritusele paha. Ma ei arva sugugi, et kõik peaksid muudkui ette-taha vabandama, aga nii südantsoojendav on kohata lihtsat inimlikkust.

Sawadee pee mai!

2555

2558

Minu armastus Doraemoni veepüstolite vastu on püsinud muutumatuna, küll aga on muutunud robotkassi ilme: palju rõõmsamaks, nagu näha!